Metsaveerele, pealinnast ja vallakeskusest kaugemale kolija peab endale igaks juhuks soetama ka auto, sest linlikku ühistransporti ei tule sinna kanti iial. Parimal juhul liiguvad bussid linna suunas kolm korda päevas. Väljasõit toimub aga enamasti vaid keskusest, kuhu peab siis kondiauru või autoga minema.

Näiteks Keilas, linnasüdamest paari kilomeetri kaugusel Mudaaugu elamurajoonis elav Raul Rukis käib pealinna tööle rongiga, kuid ei saagi teisiti jaama, kui lööb oma isiklikule autole hääled sisse. Et päevas kulub arvestatav aeg juba rongisõidule, pole tal tahtmist niigi kallist aega veel jalgsi käimisele kulutada.

Ka Laagri lähistel Alliku külas elav Kristina Põder peaks bussile või liinitaksole pääsemiseks kõndima paari kilomeetri kaugusele Laagrisse või Veskimöldresse. Kristina loodab, et mõne aasta pärast, mil lapsed kooli lähevad, on olukord parem ja lisaks koolibussile sõidab siis linna ka liinibuss või -takso.

Harjumaa ühistranspordikeskuse arendusjuhi Terje Villemi sõnul püütakse bussiliiklust korraldades uusarendusi arvestada, kuid selge on see, et kõrvalistesse paikadesse ei hakka buss iialgi sõitma ning peatusesse tuleb ikka mõned kilomeetrid kõndida.

Uute liinide avamise teeb keeruliseks asjaolu, et see käib riigihangete kaudu, mis, nagu praktika näitab, kipuvad bussifirmade vaidlustuste pärast aastapäevi venima. Napib ka riiklikku dotatsiooniraha juba olemasolevate liinide jaoks. Näiteks tänavuseks aastaks annab riik Harjumaa bussiliikluse doteerimiseks mullusega võrreldes viis miljonit krooni enam. Juurde oleks vaja aga ühtekokku 17 miljonit krooni. 

Uued bussiliinid

Hiljuti kinnitatud riigihange toob uusarenduspiirkondade elanikele ka veidi häid uudiseid. Näiteks Kernu, Saku ja Saue kanti tulevad lisaks kommertsliinidele (liinitakso) bussiliinid, et inimesed saaks hommikuti pealinna ja õhtuti linnast koju sõita. “Ilmselt tuleb väljumisi juurde Loole. Inimesed on tahtnud ka, et Kehra liini buss tuleks otse mööda Laagna teed Lasnamäele,” selgitab Villemi uusi plaane.

Aprilliks korraldatakse veidi ringi ka Rannamõisa, Harku ja Tabasalu liiklus. Praegu  sõidavad seal koolibussid enam-vähem samal ajal liinibussidega, mis on Villemi sõnul ressursi raiskamine. Edaspidi korraldatakse sõit nii, et koolibussiga saavad kõik elanikud ka kaugematest küladest Harku, Tabasallu või Rannamõisa, kust edasi sõidetakse liinibussiga, milles kehtib koolibussiga sama pilet. Nii toimib bussiliiklus aastaid juba Viimsis.

Uute plaanide väljatöötamise aluseks on omavalitsuste info, inimeste soovid ning transpordikeskuse enda hinnang. “Kui inimesed hakkavad elamurajoonidesse kolima, on lootusetult hilja tulla bussiliinisooviga,” nendib Villemi. Ühistranspordi ja elurajooni plaanimine peaks käima korraga, et inimeste sisse kolides oleks hanked ja muud liini avamiseks vajalikud toimingud tehtud ning buss võiks sõitu alustada. “Kui seda ei tehta, siis inimesed soetavad auto ja hiljem on juba raske liini avada, sest poleks sõitjaid,” selgitab Villemi.

Ühistranspordikeskus vaatab üle ka inimeste soovid, kuid selge on see, et üksikuid hädalisi pole võimalik aidata. “Inimeste ootused on suured, aga kui maale kolitakse, peab arvestama, et buss ei käi iga viie minuti tagant,” ütleb Villemi.

Taksoliin sammu võrra ees

Juhust, et mõne elurajooni inimesed oleks ühisavaldusega nende poole pöördunud, pole Harjumaa ühistranspordikeskuse praktikas ette tulnud. Kommertsliinidel sõitvad firmad on uusi marsruute kavandades ettevaatlikud. Saku, Keila ja Kiisa vahet sõitev AS Samat esialgu uusi liine avada ei plaani. Tulika Takso sulges mullu mõned aastat töös olnud Kakumäe liini üldse, sest sõitjaid oli vähe. Liinitaksole ei maksa dotatsiooni riik ega omavalitsus.

Tulika Takso turundusjuht Tiit Isop selgitab, et ajal, mil liin avati, olid seal kandis plaanis suured kinnisvaraarendused. Printsu teele pidid kerkima uued kortermajad, mida aga ei tulnudki.

Seega juhtus nii, et taksoliin käis arendusest hoopis sammu võrra eespool.

Intervjuu

Vastab Rae vallavanem Raivo Uukkivi

•• Rae valda on palju uusi asulaid tekkinud. Kuidas on lood ühistranspordiga?

Lood on kehvad ka uusasumiteta. Praeguse dotatsiooniga Harjumaal tuleval aastal ilmselt välja ei tule ja seega on võimalus kas tõsta piletihindu või vähendada liine. Meil oleks aga vaja rääkida liinide lisamisest. Kui riigihange on tehtud näiteks viieks aastaks, siis selle ajaga lisanduva vajaduse tagamiseks tuleks teha uus hange terve suuna peale uuesti. Teisisõnu – Rae valla lisavajaduste rahuldamiseks peab tegema hanke, mis hõlmab ka näiteks Kose valda jne.

•• Kus on kõige rohkem probleeme? 

Eriti suur on probleem piirkondades, kuhu on asunud elama tihedalt sõitvate ühissõidukitega harjunud linlased. Oleme püüdnud neid piirkondi katta kommertsliinidega. Suuremad probleemid on kiiresti kasvavates linnapiiritagustes uusasumites, aga ka Lagedilt linna saamisega. Samuti on probleeme Jüris, kus tipptundidel liigub palju inimesi.

•• Kas omavalitsus saab midagi olukorra parandamiseks teha?

Meil on naabrina võimalik teha koostööd näiteks Tallinnaga. Sel juhul peab vald liini rahastama oma eelarvest, dotatsiooniraha siin kasutada ei saaks. Oleme pealinna transpordi eest vastutajaile ettepanekuid teinud, kuid konkreetset vastust pole seni saanud. Peab arvestama, et mõne liini pikendamine näiteks Jürini nõuab Tallinna bussiettevõttelt investeeringuid uutesse bussidesse. Seega võtab sellise soovi realiseerumine pool aastat kuni aasta aega.

Omavalitsus võib oma territooriumil bussiliine avada, aga see on kallis, sest siingi ei anta mingit dotatsiooni. Rae vald organiseerib lastele vallasisest õpilasvedu.