Avaldame Kristen Michali kommentaari täismahus:

Ettevõte on ise oma reorganiseerimise põhjused avalikult välja öelnud - PKC sõnul on põhjuseks on tootmise üleviimine riikidesse, kus on tootmiskulud madalamad ning tööjõuturg suurema mahuga. Ettevõtte kinnitusel jääb Eestisse nende Euroopa ja Lõuna- Ameerika keskus, kus töötab ligi sada inseneri, tootearendajat, IT ja hanke spetsialisti. PKC jääb ka tulevikus Eestis suureks eksportööriks, tellides allhanget teistest oma grupi tehastest.

Usun, et põhjuste tunnetus Eestis on laiemalt sarnane – meie kiire palkade kasv eeldab, et tulevikus on tootlikkus kõrgem, et tootmine siin oleks tasuv. PKC on oma väljaöeldus ka seda kinnitanud, et edaspidi pakutakse teadmisi mitte enam allhanget ja see on majanduses pigem järgmisele tasemel liikumine, kus iga inimene loob enam väärtust.

Teine põhjus on tänases olukorras mõneti isegi paradoksaalne. Koondamise taustal napib suures osas Eestis ettevõtjate sõnul vajalikku tööjõudu, sellele viitab oma infos ka PKC. Meil on mõned maakonnad, kus on kvalifitseeritud tööjõudu saadaval, sealhulgas Ida-Virumaa, kus tootmise laiendamine oleks võimalik ja tööpuudust arvestades strateegiliselt hea. Samas Harjumaa olukord, nii numbrites kui ettevõtjate tagasisides, on juba selline, et sobivaid töötajaid ei ole siin enam naljalt saada.

Uudis, et inimesi koondatakse on kahtlemata negatiivne ja Töötukassa koos ettevõtte juhtkonnaga saab siin kohe tegutsema asuda. Olemas on nii vahendid reservides, kui oskused inimeste aitamiseks, et keegi ei jääks üksi.

Kui negatiivse uudise juures midagi positiivset on, siis see, et Harjumaal on tööpuuduse tase 3,5%, mis on madalaim Eestis, ka keskmise – ca 5%ga võrreldes. Kuus keskmiselt tekib Harjumaal ca 1300 uut töökohta ning töötukassa vahendab aastas 17 000 töövõimalust, mis tähendab, et aasta jooksul koondatavatel inimestel on siinkandis kindel võimalus leida uus töökoht.

Kindlasti on oluline, et inimesed saaks võimalikult täpse info, millal ettevõtte midagi teeb, nii saab ka riigipoolne tegutsemine töötukassa poolt tõhus olla.

Tänane uudis osutab kindlasti ka Eesti majanduses olulisele küsimusele – mis valikuid peab tegema riik ettevõtluskeskkonnas, hariduses ning ettevõtjad oma valikutes, näiteks investeerides teadus- ja arendustegevusse, et tootlikus kasvaks.

Ehk mõnede aastate pärast jõuaksime majandusega järgmisse liigasse, kus vähese tööjõuga on võimalik luua rohkem väärtust. PKC ju tegelikult ka oma reorganiseerimises sisuliselt seda teeb – Eestisse jääb regiooni peakorter, kallimad töökohad, ning allhange liigub välja.