Microsofti tippjuht: kindlasti võiks Eesti riik kolida pilve

Eestisse endasse suure andmelao paigutamist ei pea ta aga Ärilehele antud intervjuus tõenäoliseks.

Microsofti Kesk- ja Ida-Euroopa keskmise ja väikese suurusega ettevõtete osakonna juht Marianne Roling viibis kolm päeva Eestis ning kohtus partnerite, kolleegide ja ametnikega. Ta märkas neil päevil uut tendentsi: eestlaste mõtlemine on veidi muutunud, küberturvalisuse pärast tuntakse rohkem muret.

„See on tervitatav diskussioon, sest me näeme praegu väga palju vaeva, et pakkuda usaldusväärset pilveteenust. Meie teadmised selle kohta on maailma parimad. Me teeme Eesti valitsusega koostööd ja selgitame neile, kuidas me infot kaitseme,” ütles Roling.

Eesti kohta jagus Rolingul üksnes kiitust. Euroopa kolleegidega räägitavat tema sõnul pidevalt Eesti e-riigist, e-residentsusest ja sellest, kui uuendusmeelsed on siinsed inimesed. Eesti ettevõtetega koostöös tehtavad projektidki pidavat näitama, et siin tellivad inimesed julgemini uudseid lahendusi. „Eestil oli ka Skype, mille me suure uhkusega ära ostsime,” ütles Roling kõlavalt naerdes ja nimetas seda suurfirmale väga oluliseks varaks.

Olukord muutub kiiresti

Uuringud on näidanud, et Eesti on küll tugev e-riik, aga digiajastuga ei ole kaasa läinud eriti paljud ettevõtted. Viimati toodi see esile nn Raasukese raportis. Rolingu sõnutsi pole Eesti sugugi ainuke riik, kus ettevõtjad hakkavad rongist maha jääma.

„Me oleme digiülemineku kohta küsitlenud rohkem kui tuhandet ettevõtjat. Küsisime: kas ja millal digiteema teie sektorit raputab? Suur osa vastas, et viie aasta pärast on olukord hoopis teistsugune. Sama suur hulk aga vastas ka, et nemad ei tee sellega kaasaminekuks midagi,” laiutas Roling käsi. Ühtlasi on eestlased Kesk- ja Ida-Euroopas ühed usinamad pilveteenuse kasutajad ning kolmest Balti riigist ka kõige uuendusmeelsemad. Ida-Euroopa pilveteenuse turg suureneb aastas keskmiselt 34%, IT-turg üldiselt ainult 2%.

Suur osa ettevõtjaid tunnistab, et viie aastaga toimub digipööre, aga ei tee sellega kaasaminekuks midagi.

Ühtlasi tõdes Roling, et ettevõtetes on olukord oluliselt muutunud. Varem käis tegevjuht idee välja, müügiosakond leidis kliendid ja finantsosakond leidis raha, aga ütles IT-osakonnale, et tehku see võimalikult odavalt ära. Nüüd väitvat 80% tegevjuhte, et nad küsivad esmalt IT-juhilt: kas on olemas tehnoloogiat, mis meid aitaks? IT-juhi roll on muutunud väga oluliseks.

Eestis on räägitud võimalusest, et mõni maailma suurnimi võiks andmelao siia tuua. Muu hulgas tähendaks see töökohtade teket ja oleks väga hea ka Eesti mainele: oleme piisavalt turvaline paik, kus andmeid hoiustada. Selles vallas Roling Eestile suurt lootust ei andnud. Ülemöödunud aastal avati andmeladu Helsingis ja vaevalt piirkond niipea uut vajab. Andmeladusid on siiski vaja aina rohkem, sest pilve kolimine võtab üha enam hoogu. Pealegi hoitakse iga infokildu vähemalt kahes laos, et riski hajutada. Seejuures saab klient ladude asukohad ise valida.

„Me kaalume uute andmeladude puhul 35 kriteeriumit, mille seas on klientide lähedus, energia hind, oskustööliste hulk ja palju muud. 2014. aasta detsembrist on meil andmeladu Helsingis ja 2016. aastal me laiendasime seda. Selle kaudu jõuab paljude eurooplasteni Office 365,” ütles Roling.

Eesti miinusteks andmeladude jaoks on peetud töökäte puudust ja elektrienergia kõrget hinda.

Eesti miinusteks andmeladude jaoks on peetud töökäte puudust ja elektrienergia kõrget hinda.

Paari aasta eest väljendas endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-valdkonna asekantsler Taavi Kotka mõtet, et Eesti riik võiks täiesti pilve kolida. Meie andmed, ka riigisaladused, oleksid jaotatud eri riikides asuvate andmeladude vahel ja kui Eestit füüsiliselt rünnataks, jääks riik ikkagi pilves toimima. Rolingule meeldis selline mõte silmanähtavalt.

„Muidugi soovitan seda. Absoluutselt. Valitsus ütleb küll, et riigisaladusi ei usaldata pilve, need peavad olema füüsiliselt olemas. See on valikute küsimus, aga küsiksin omalt poolt: kus on andmete koopiad? Mulle meeldib see variant, et info on eri ladudesse jaotatud,” ütles ta. Ja märkis, et füüsilisel kujul hoitavaid andmeid ei ohusta ju ainult sõda, vaid ohtlikud võivad olla ka looduskatastroofid.

Kes ta on?

Hollandlane Roling on töötanud Microsoftis alates 2007. aastast mitmel ametikohal. Praegu juhib ta Microsofti Kesk- ja Ida-Euroopa keskmise ja väikese suurusega ettevõtete osakonda, mille haldusalas on 35 riiki.

Rolingu alluvuses koordineeritakse 5000 suurema, 200–1000 töötajaga ettevõtte digiasju. Väikese ja keskmise suurusega kliente on kokku ligi kaks miljonit. Peale selle on 24 000 partnerit, kes tegelevad regioonis Microsofti toodete edasi­müügiga

Pruulikoda valis pilve

Marianne Roling nimetas intervjuu käigus ühe konkreetse Eesti ettevõtte, mis on silma jäänud väga hea ja intelligentse kliendina. See on Lehe Pruulikoda.

Firma juhatuse liige Tarmo Tali ütles, et nad tegid 2013. aastal põhimõttelise otsuse kasutada IT-lahenduses pilvetehnoloogiat. Oma lahendus rajati Office 365-le, Azure’ile ja Dynamics NAV-ile. Muule kui õlle tootmisele ei ole eriti mõtlema pidanud.

„Eks me jäime Microsoftile silma kui pilvetehnoloogia varajased kasutajad. Me saame soodsalt kasutada lahendusi, mis on tavaliselt kättesaadavad suurettevõtetele,” sõnas ta