Mida peame tegema? IMFi teeb Eesti osas murelikuks kiire palgakasv ning nõrk tootlikkuse kasv

Rahvusvahelise Valuutafond (IMF) kiitis äsja lõppenud iga-aastase visiidi käigus heaks Eesti majanduspoliitika ja reformikavad, kuid on mures tootlikkuse nõrga kasvu pärast. IMFi hinnangul tuleb tulevikus leida võimalusi tootlikkuse ja palgakasvu tasakaalustamiseks ning konkurentsivõime edendamiseks.

IMF märgib, et tootlikkuse edendamise abinõusid saab veelgi tõhustada. Fondi hinnangul on ruumi suurendada erasektori osalemist olemasolevates innovatsiooni- ja õppeprogrammides, kasutades selleks rahalisi stiimuleid ja leevendades kehtivaid kõlblikkuskriteeriumeid. Aktiivsed tööturumeetmed on Eestis Euroopa standardite järgi samuti veel fondi kinnitusel tagasihoidlikud.

IMFi delegatsiooni juht Christoph Klingen märkis pressikonveretsil,et meie ettevõtted peaksid aktiivsemalt kasutama pakutavaid innovatiivsus- ja koolitusmeetmeid. Praegu kasutab neid tema sõnul vaid 600 ettevõtet ehk meetmetest saab kasu vähem kui 1% aktiivsetest ettevõtetest. "Seda on väga vähe," märkis ta.

IMF soovitab luua peaministri kabineti juurde tootlikkusega tegeleva üksuse, mis vaataks üle ja seiraks erinevaid tootlikkust edendavaid programme ning annaks neile juhiseid.

IMF märgib, et Eesti praegune tööjõukulude ja tootlikkuse arengu lahknevus pole jätkusuutlik. „Kui see kestab, võib konkurentsivõime sattuda veel suurema löögi alla ning üha enam ressursse suunduks suletud sektorisse, kus tootlikkuse kasv võib olla väiksem,“ märgib fond.
Kiire palgakasv peegeldab fondi kinnitusel eeskätt tööjõuturu pingeid, mida suudaks püsivalt leevendada vaid suurem tööjõupakkumine, kuid valitsuse palgapoliitika ja pikemat aega kestnud palgakasvu järelmõju mängivad siin samuti suurt rolli.

Et Eesti valitsemissektor on teiste riikidega võrreldes suhteliselt suur, saab seal hõivatud tööjõudu vähendada IMFi hinnangul kavandatust kiiremini, et erasektor saaks juurde vabu töökäsi. Majanduslikult atraktiivne on ka sisserändepiirangute leevendamine ning tööjõu kaasamine väljastpoolt linnakeskusi.

Palgakasvu osas juhib IMF tähelepanu, et viimasel kolmel aastal on palgad valitsemissektoris kasvanud märgatavalt kiiremini kui erasektoris ja miinimumpalka on juba viis aastat järjest kümne protsendi võrra tõstetud. See suurendab ohtu, et palkade kasv lahkneb majanduse põhinäitajate arengust, kuna põhjustab ülekandeefekti ja annab valesid signaale.
„Lisaks pole ootus, et Eesti palgatase ühtlustub kiiresti Lääne-Euroopa tasemega, kooskõlas praegu aeglasemas tempos kulgeva tootlikkuse kasvuga,“ märgib IMF.