•• Esimene reegel: alati on targem jätta sanitaartehnilised tööd asjatundjate hooleks. Ega sa ju ise ka korstna otsa roni, kui seda on vaja puhastada! Kuigi erandeid kindlasti on.
•• Kortermajades hoolitseb küttesüsteemi eest üldjuhul haldus- või hooldusfirma. Ise soojussõlme näppida ei maksa.
•• Kaugküttesüsteemi õhutamine käib katlamajades, sellega elanikel asja pole.
•• Koduseid radiaatoreid (nii korteris kui ka eramajas) võib igaks juhuks sügisel õhutada. Otsi radiaatori küljest üles õhutuskork ja ava see. Enamasti asub kork radiaatori ülaosas toruühendusest vastaspool. Korgi avamiseks on vaja spetsiaalset võtit, mis loodetavasti koos radiaatoriga hangitud on. Kui ei, otsi vastavalt radiaatorimargile poest või kutsu kohale asjatundja.
•• Eramajas võivad talvist jahedust põhjustada: liiga väikese võimsusega või halvasti reguleeritud kütteseadmed (tasub mõelda lisaküttele õhksoojuspumba või kaminahjuga); ummistunud keskküttesüsteem ning aegunud radiaatorid; vähene soojustus ja vanad aknad.
•• Korteri soojust saavad elanikud reguleerida termostaate keerates. Kui aga termostaati keerates toatemperatuur soovitud tasemeni ei tõuse, tuleb probleemi otsida mujalt. Levinumad põhjused:
küttesüsteem on vana, torustik ning radiaatorid ummistunud. Siin pole lahenduseks torude läbipesu, mis võib süsteemi olulisi seadmeid ummistada;
hoone soojussõlmes on küttevee maksimaalne temperatuur nii seadistatud, et ruumides ei ole võimalik temperatuuri tõsta üle teatud piiri (näiteks 20 C);
soojussõlmepump on liiga väikese võimsusega või vale konfiguratsiooniga – tänapäevases liiniseadeventiilide ja termostaatidega varustatud küttesüsteemis on soovituslik kasutada sagedusmuunduriga pumpa, mis reageerib operatiivselt liigse müra, vibratsiooni ning energiakuluta süsteemi reguleerimisele;
süsteem on tasakaalustamata (liiniseadeventiilideta) ning soojus jaotub majas ebaühtlaselt:
radiaatorid on liiga väikesed.
•• Tähelepanu: radiaatori katsumisel ei pea see alati ühtlaselt soe olema. Vastupidi, kui toas olev temperatuur vastab juba termostaadi asendile, peab radiaator olema kütteveele suletud ja seega jahe. Samuti on väär arusaam, et radiaator peab olema ühtlaselt soe. Tegelikkuses vastab normaalse küttevee temperatuuriga süsteemile olukord, kus radiaatori ülemised 2/3 on soojad, alumine 1/3 aga jahe. Kui soe on ainult ülemine 1/3 radiaatorist, on küttevee temperatuur seatud liiga kõrgeks. Kui aga kogu radiaator on ühtlaselt soe, annab see tunnistust liiga madalast küttevee temperatuurist, mis ei ole energiasäästu mõttes õige lahendus.
