Mikroettevõtja jagab oma kogemusi ettevõtluskontoga: sinu raamatupidaja ei pruugi seda võimalust sulle soovitada!
Sellest on juba 1,5 aastat möödas, kui ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus vastu võeti ja ausalt öeldes puges mulle vahepeal hinge kahtlus, et sellist aega ei tulegi, mil mõnes pangas ettevõtluskontot avada saab. Oli ju seadus ise koostatud nii, et see andis krediidiasutustele võimaluse füüsilise isikuga ettevõtluskonto leping sõlmida, aga ei kohustanud millekski. Nii teatasidki peaaegu kõik pangad, et nad ei ole sellest võimalusest huvitatud. Põhjenduseks toodi, et nende kliendid ei tundvat ettevõtluskonto vastu huvi. Millest selline järeldus, jäi siiski arusaamatuks.
Olen püüdnud uurida meie mikroettevõtjatelt, kas neile on mingi sellekohane küsitlus saadetud, aga vastused on alati sarnased - ükski pank pole neilt ettevõtluskonto kohta küsinud. Aga mis sest enam. Paljude üksiktegijate rõõmuks on siiski üks pank, kes sellesse võimalusse uskus ja koostöös maksu- ja tolliametiga (MTA) ettevõtluskonto avamise võimalikuks tegi - nimelt LHV Pank. Ja ma tõesti tahan siinjuures edastada oma siira tänu kõigile neile inimestele, kes selle võimaluse nimel töötasid! Esimese nelja päevaga avati LHV Pangas 135 ettevõtluskontot ja see arv suureneb iga päevaga. See on väga hea tulemus ja näitab, et meie hulgas on palju mikroettevõtjaid, kes on seda võimalust pikisilmi oodanud.
Kes sellest võimalusest võidavad?
Eraisikult eraisikutele müüjad
Ettevõtluskonto sobib ennekõike neile, kes müüvad midagi eraisikult eraisikule. Samas ka neile, kelle ettevõtlusega seotud kulud on väikesed (minu subjektiivsel hinnangul kuni 20%) ja kelle käive ei ületa 25 000 eurot aastas - sellisel juhul on kontolt kinnipeetav maks vaid 20% ja see sisaldab nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu ning kogumispensioni lepingu sõlminutele ka pensionikindlustust. Igalt kontole laekunud summalt broneerib pank jooksvalt 20% ja kannab kuu lõpuks kogunenud summa järgmise kuu 10. kuupäevaks MTAle ettevõtjaga seotud kontole. Maksude osakaal selles 20 protsendis jaguneb automaatselt erinevate maksude vahel. Näiteks kui ettevõtja kogumispensioni lepingut sõlminud ei ole, jaguneb maks järgmiselt: tulumaksu osa määr 20/53 ja sotsiaalmaksu osa määr 33/53 ettevõtlustulu maksu määrast.
Näiteks kui kontole laekub ühes kuus 1000 €, siis kinnipeetav maks on sellest 200 € ja see jaguneb järgmiselt: tulumaks 75,47 € ja sotsiaalmaks 124,53 €. Kui see 20% sisaldab ka kogumispensionit, siis jagunevad maksud järgmiselt: tulumaksu osa määr 20/55, sotsiaalmaksu osa määr 33/55 ja kohustusliku kogumispensioni makse osa määr 2/55 ettevõtlustulu maksu määrast.
Kõik üksiktegijad, kes midagi oma kätega valmistavad, teavad hästi, et peamine, mis toote hinna kujundab, on nende tööaeg. Näiteks on käsitöö väga aeganõudev tegevusala, kus aga materjalide osa kuludes jääb sageli marginaalseks. Saan tuua näite oma käsitööettevõttest. Kui ma töötaksin täistööajaga, siis suudaksin ma teha käivet 2000 eurot kuus. Ettevõtluskonto omanikuna läheks sellest summast MTAle 400 € ja ülejäänud 1600 € jääks mulle vabalt kasutamiseks. Sellest 1600 eurost tuleb mul maksta ka kõik kulud, aga kuna teen aeganõudvaid eritellimusi, siis on materjalikulu vaid ca 15%. Ehk siis kõige rohkem 300 € on see summa, mis mul tuleks 2000-eurose käibe tegemiseks kulutada ja pärast seda jääb mulle puhtalt kätte 1300 €. Pole ju vähe ühe käsitöölise jaoks? Ja ma olen samas pääsenud igasugusest raamatupidamisest ja aruandlusest, sest see kohustus ettevõtluskonto omanikul puudub.
Ettevõtjad kui teenuseosutajad
Kui ettevõtja osutab teenust, siis on kulupool veelgi väiksem ja mõnikord täiesti olematu. Ettevõtluskonto kaudu teenuse osutamisel tuleb siiski meeles pidada, et kui osutatakse teenust juriidilisele isikule, siis peab ostja arvestama väljamakstud summadelt 20/80 tulumaksu. Kui see nii ei oleks, siis võiks tööandja öelda oma töötajatele, et tehku omale ettevõtluskonto ja pääseda seeläbi tööjõumaksude maksmisest. Nii rikas meie riik kahjuks ei ole, et sellist soodustust võimaldada. Mulle on mitmed FIEd kurtnud, et neile ettevõtluskonto ei sobi, sest nad osutavad teenust ettevõtetele ja nii läheb ostjale teenus kallimaks. Minu küsimus sellisel juhul on, et kuidas see saab kallimaks minna, kui ka FIE peab ju oma teenuse hinna sisse arvutama kõik maksud? FIE maks on täna 20%+33%, ettevõtluskontol aga ainult 20% ja kui ettevõttele teenust osutades lisandub veel ka ostjale tulumaks, siis jääb ju maksude osa kokkuvõttes ikkagi väiksemaks kui FIEna teenust osutades. Tulumaks, mille juriidilisest isikust ostja maksma peab, ei ole ju 33%. Nii et tuleb hoolega arvutada ja ka ettevõtetele teenust osutades võib ettevõtluskonto osutuda senisest soodsamaks variandiks.
Mulle on paar FIEt kurtnud, et 20% on liiga palju - et kui ettevõtluskonto maks oleks 10%, siis oleks mõtet sellele üle minna. Siin sõltub nüüd jällegi kulupoolest, sest kui kulud on marginaalsed, siis on see 20% igal juhul väiksem summa kui FIE tulult makstud 20%+33%. Eeldusel, et FIE tegutseb ausalt ega korja külapealt kuludokumente kokku, et väiksemat tulu näidata.
Vähenenud töövõimega üksiktegijad
Kindlasti võiksid ettevõtluskontole üleminekut kaaluda need üksiktegijad, kellele on määratud vähenenud töövõime - ettevõtluskonto kaudu tegutsedes on aktiivsusnõue täidetud ja kuna sotsiaalmaksu maksab selliste inimeste eest riik, siis ei pea vähenenud töövõimega isik muretsema ravikindlustuse puudumise pärast, kui ei suuda teha piisavalt käivet. Nimelt on hetkel seadus selline, et ravikindlustus hakkab automaatselt kehtima nendel ettevõtluskonto omanikel, kelle käive ületab 1375 € kuus (sellest lähemalt allpool). Näiteks kui sulle on määratud vähenenud töövõime ja sa nokitsed kodus ehteid teha, kood sokke-kindaid või teed mõne üksiku tõlketöö, siis on sul ettevõtluskonto kaudu müües aktiivsusnõue täidetud ja sa ei pea endale kodust väljas tööd otsima, kui tunned, et ei jaksa või taha seda teha.
Kasulik ka pensionäridele või lastega kodustele vanematele
Ka kõik pensionärid ja lastega kodus olevad vanemad, kellel riigi poolt ravikindlustus olemas, saavad nüüd ettevõtluskonto kaudu ametlikult tegutseda. Ükskõik, kas käiakse kellegi last hoidmas, kodusid koristamas, osutatakse korstnapühkijateenust, tehakse tõlketöid või käsitööd - ettevõtluskonto on selliseks tegevuseks mugav ja täiesti bürokraatiavaba võimalus.
Ideaalselt sobib ettevõtluskontot kasutada neil, kes valmistavad ise mingeid tooteid ja pakuvad teenust oma põhitöö kõrvalt. Kuna igasugune paberimajandus täielikult puudub, siis sobib see kõigile, kes tahavad tülikast raamatupidamisest ja deklareerimistest pääseda - kogu arvestus toimub automaatselt ja täiesti bürokraatiavabalt.
Ettevõtluskonto annab ka võimaluse alustaval ettevõtjal põhitöö kõrvalt tasapisi alustamiseks. Kui sa veel ei tea, kas sinu äriidee kannab ja sinu poolt pakutava suhtes kellelgi huvi on, siis ava ettevõtluskonto ja vaata, kuidas müük minema hakkab. Kui käive tõuseb ja asi edeneb, saab alati endale OÜ teha ja edasi juba suurema tegijana jätkata.
Kellele ei sobi ettevõtluskonto?
Päris mitmed, kes tegelevad kaupade vahendusega, on väljendanud pettumust, et nemad seda kontot kasutada ei saa ja tõsi see ongi - kui ostad kaupu ja müüd neid edasi, siis on kulupool enamasti liiga suur selleks, et ettevõtluskontot kasutada. Sellistele pisikestele tegijatele, kes näiteks Aliexpressist riideid tellivad ja Facebookis edasi müüvad, ettevõtluskonto ilmselgelt ei sobi, sest toodete omahind ei ole nii väike, et ettevõtluskonto ära tasuks. Maksu tuleb ju maksta kogu käibelt ja kulupoolt arvestada ei saa. Ka on olnud pettunud mõned maapoodide omanikud, aga neile ettevõtluskonto tõesti ei sobi isegi siis, kui aastane käive jääb alla 25 000 €. Pole ju võimalik kaupadele nii suurt kasumiosa otsa panna, et ettevõtluskonto kaudu tegutsemine ära tasuks.
Mida tuleks veel silmas pidada
Esiteks tuleb tähele panna, et 20% maksu kehtib vaid siis, kui käive ei ületa 25 000 € aastas. Kui käive selle piiri ületab, siis kuni 40 000 € aastas on maks 40% ja sellisel juhul on ettevõtluskonto kasutegur juba kaheldav. Üle 40 000 € käibe korral ettevõtluskontot enam kasutada ei saa.
Segadust on tekitanud asjaolu, et ettevõttele teenust müües tekib ostjal tulumaksukohustus - kiputakse arvama, et see kehtib igasuguse müügi korral, aga see kehtib tõesti vaid teenustele. Kaupu müües juriidilisest isikust ostjal mingit maksukohustust ei teki. Küll aga tuleb silmas pidada, et ettevõtluskonto omanik on eraisik, mistõttu ta arveid teha ei saa. Ettevõttele müües tuleks seega sõlmida ostja ja müüja vahel leping, millel tehingu kuupäev, mõlema osapoole andmed ning toote või teenuse nimetus, kogus, hind ja summa.
Ravikindlustus?
Silmas tuleb pidada ka seda, et hetkel tekib ettevõtluskonto omanikul ravikindlustuskaitse alles siis, kui kontole laekub ühes kuus vähemalt 1375 eurot. See on paljudele pisikestele tegijatele liialt kõrge käibenõue, aga kui on ravikindlustust vaja, siis võib sõlmida vabatahtliku ravikindlustuslepingu. Kahjuks see kõigile ei sobi, sest lepingu saab sõlmida vaid inimene, kes on lepingu sõlmimisele eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud. Hetkel on olukord, kus paljud väikesed tegijad (kunstnikud, käsitöölised jt) elavad ravikindlustuseta ja tegutsevad mustalt, et end ära elatada. Mustalt sellepärast, et tööjõumaksud on neile liiga kõrged, et kogu oma tegevust ametlikult kajastada. Kui vabatahtliku ravikindlustuslepingu saaksid sõlmida kõik ettevõtluskonto omanikud, kes seda soovivad, oleks kindlasti selle võimaluse kasutajaid rohkem. Käisin paar päeva tagasi LHV Pangas ettevõtlustkonto teemal kohtumas ja tegin ettepaneku, et konto omanik võiks ise teada anda, kui ta ravikindlustust vajab ja pank võiks selliste inimeste kontolt sotsiaalmaksu miinimumi 165 eurot kanda MTAle ka siis, kui käive 1375 euroni ei küündi. Probleem on praegu selles, et see 20% jaguneb erinevateks maksudeks automaatselt ja sotsiaalmaksu osa ei saa sealt mingis kindlas summas eraldada, aga LHV lubas MTAga sel teemal suhelda. Kui kõik ettevõtluskonto omanikud saaksid vajaduse ilmnedes sõlmida vabatahtliku ravikindlustuslepingu, siis kaoks vajadus LHV ja MTA vahelist andmevahetust muuta.
Tulumaksuvaba miinimumi arvestamine?
Küsitud on, kuidas arvestatakse ettevõtluskonto omaniku tulumaksuvaba miinimumi. Siin tuleb tähele panna, et sellelt kontolt makstud tulumaksu ei käsitleta üksikisiku tulumaksuna, mistõttu ka maksuvaba miinimum ettevõtluskontole laekunud summade puhul arvesse ei lähe. Samas läheb kontole laekuv tulu (millest lahutatud sotsiaalmaks 33%) ikkagi aasta tulu arvestusse ja mõjutab ettevõtluskonto omaniku maksuvaba tulu määra. Seda võib siis vaadelda sarnaselt dividendituluga, mis ka aastases arvestuses tulumaksu maksmist mõjutab, aga millelt samuti maksuvaba osa ei arvestata. Samas, kui seda tulumaksu üksikisiku tuludeklaratsioonis ei arvestata, siis oleks õiglane, kui seda ka aastase brutotulu sisse arvestataks - siin on riigile mõtlemise koht.
Segadust on tekitanud ka see, et arvatakse, justkui ettevõtluskonto omanik ei tohi olla samaaegselt FIE ega omada OÜd. FIE ei tohi olla vaid siis, kui tegutsetakse samal või sarnasel tegevusalal, milleks ka ettevõtluskontot kasutatakse. Samas OÜ omamiseks pole ettevõtluskonto omanikule seatud mingeid piiranguid. Oluline on ka tähele panna, et käibemaksukohustuslaseks ettevõtluskonto omanik end registreerida ei saa.
Kaalu võimalusi
Kui nüüd tekkis huvi selle konto avamise vastu, siis vaata igaks juhuks veel üle kõik juhendid, mille leiad MTA ja LHV veebilehtedelt. Seejärel võta kätte kalkulaator ja püüa välja arvutada, milline variant sulle soodsam tuleb. Arvesta ka sellega, et kui sinu raamatupidaja sulle ettevõtluskontole üleminemist ei soovita, siis tuleks igaks juhuks ikkagi ise kõik üle kalkuleerida, sest juba on juhtumeid, kus raamatupidajate soovitused pole olnud väga objektiivsed - kes meist ikka tahaks, et kliendid kaovad. Ilmselgelt siiski paljude raamatupidajate töökoormus väheneb, sest ettevõtluskontole üleminemisel nende teenust enam ei vajata.
Kui oled veendunud, et ettevõtluskonto kasutamine sulle sobib, siis LHV Pangas saab kohale minemata avada konto ning seejärel juba nende internetipangas ettevõtluskonto leping sõlmida.
Lõpetuseks tahaks veel öelda, et ettevõtluskonto pole kellelegi kohustus, see on lihtsalt üks võimalus kõigi teiste võimaluste kõrval. Olgem siis tänulikud, et riik ja üks pank on meile, mikroettevõtjatele, vastu tulnud ja loonud võimaluse vähem makse makstes ettevõtjana toime tulla.
