Euroopa Keskpank ei sihi oma mandaadis euro vahetuskursi kindlat taset, mis ei tähenda, et valulävi puuduks täielikult, sest mõju võib olla disinflatsiooniline ning tarbijakorvi hinnataset aga üritatakse reguleerida kõikvõimalike vahenditega. Ehkki EKP juuli istungi protokollis juhiti tähelepanu euro edasise kallinemise riskile, siis valdavalt on nõukogu liikmete esinemistest jäänud kõlama seisukoht, et tugevam vahetuskurss peegeldab eurotsooni positiivsemaid fundamentaalnäitajaid.

Raske on siiski eirata fakti, et juunis lähtus Euroopa Keskpank oma majandusprognoosides eeldusest, et euro ja dollari vahetuskurss püsib 1,09 dollaril kuni 2019. aastani, kui aga tegelikkuses saab ühe euro eest juba 1,2 dollarit. Septembri istungil uuendatakse oma ootusi, kus tõenäoliselt korrigeeritakse ka valuutaprognoosi kõrgemale. Küsimus on aga selles, kuidas mõjutab see nägemust inflatsiooni osas?

2014.a märtsi esinemises ütles Mario Draghi, et euro 10% tugevnemine valuutakorvi suhtes vähendab inflatsiooni 0,4-0,5 protsendipunkti võrra. Kuna juuniga võrreldes on euro kallinenud valuutakorvi suhtes 5,4%, siis Draghi mudeli järgi peaks teiste tingimuste samaks jäädes inflatsioon tulema lähiaastail alla 0,2-0,3 protsendipunkti võrra, muutes keskpanga jaoks teoorias võlakirjade ostuprogrammi lõpetamise ja intressimäära tõstmise raskemaks.

PMI indeksid aga näitavad, miks Euroopa Keskpank deflatsioonilise surve tagasituleku pärast praegu veel ei muretse. Allolevalt jooniselt on näha, et majanduse ühe juhtiva indikaatorina kerkis eurotsooni töötleva tööstuse aktiivsus augustis üle kuue aasta kõrgeimale tasemele ja mis veelgi olulisem, tellimused välisturgudelt kasvasid samuti nõnda kiiresti viimati 2011.a, näidates et euro tugevnemine teiste valuutade suhtes pole eksporditööstusele siiani liiga teinud.