Mitte sellepärast, et juht oleks asendamatu. „Ei ole. Tuleb järgmine. Neid kes tahavad juhid olla, on palju,“ tõdes Randmann Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse juhtimiskonverentsil Juhtimine 21. sajandil.

Juhi stressile tuleb tähelepanu pöörata, sest juhi stressi või läbipõlemise mõju organisatsioonile on suurem kui teistel töötajatel, sest töötajate võimalused muuta oma töökorraldust või töösuhteid on piiratud.

Kui läbipõlenud juht lahkub, siis uue juhi tulekuga muutub organisatsioon. Uus juht ei kanna samu väärtusi ning kaasnevad
muutused puudutavad kõiki töötajaid.
Paraku märkavad juhid tööspetsiifikast tulenevalt enda läbipõlemise märke liiga hilja või kui märkavad, siis ignoreerivad neid. Suurem võim ja vastutus sunnivad neid jätkama, samas jättes neid ilma sotsiaalsest toest, mis on töötajatele oluliselt kättesaadavamad.

Märka esimesi stressi märke
Randmanni sõnul ei peaks stressi kartma, kuid sellega peab tegelema. Tuleb õppida lugema esimesi märke, mitte laskma stressil areneda. Kuidas neid esimesi märke tabada? Randmann soovitab mõelda, millised on inimese tavapärased reaktsioonid. Näiteks, kuidas ma reageerin, kui keegi tuleb mind segama. Mida ma teen? Kui nüüd reaktsioon hakkab erinema sellest tavapärasest, siis on see märk stressi tulekust.

Samuti on stressi märk koordinatsiooni häiritus. Näiteks kui hakkate end lööma vastu lauda või hakkavad riided, kotirihmad vms takerduma näiteks ukselinkide taha. See on tunnistus, et teie keha ei suuda enam adekvaatset koordinatsiooni hoida.

Randmanni sõnul on juhi kõige suuremad stressorid tema töötajad, vastutus teiste eest. Juht peab leidma võimaluse ennast tööst välja lülitada. „Ettevõte võib olla sinu oma, aga sina ei ole ettevõtte oma,“ tõdes ta.

Samas ei anna ükski stressijuhtimise strateegia püsivaid tulemusi, kui (tajutud) töökoormus käib üle jõu. Seega soovitus juhtidele: õppige usaldama oma töötajaid ja neile töid delegeerima. Alati ei pea kõike ise tegema.

Milline on läbipõlenud juht?

  • Kannatab kroonilise kurnatuse käes
  • On vihane nende suhtes, kes esitavad nõudmisi
  • On enesekriitiline oma tegevuse ja saavutuste suhtes
  • On küüniline ja negativistlik enda ja teiste suhtes
  • Ärritub kergesti ja ebaproportsionaalselt
  • Tunneb end kui kammitsaid
  • On masendunud ja lootusetu