„Time'i jaoks on see väga positiivne areng,“ märkis ta Pentale. „Meredith Corp otsis sobivad ostjat kes kannaks hoolt vara eest ja nad täitsid lubaduse müüa see kellelegi kes ei pea maksimeerima investeeritud dollarite väärtust.“

53-aastane pilvefirma Salesforce.comi asutaja Benioff teatas, et maksab oma isiklikust varandusest 190 miljon dollarit ajakirja Time eest. Meredith Corp ostis uudisteajakirja vaid ligi kaheksa kuu eest.

Ajakirja Fortune prognoosi kohaselt ulatub Benioffi varandus 6,6 miljardi dollarini.

„Tema ja ta perekond on investeerinud enam kui 200 ettevõttesse, kuid neist ükski polnud meediaväljaanne. Seetõttu on ikoonilise Time ajakirja ost igati loogiline,“ rääkis üks anonüümseks jääda soovinud allikas.

Kuigi seal on ka kasumiteenimise võimalus, ei otsi nad investeeringut vaid hea äri pärast, vaid kuna sel teel saab muuta ühiskonda,“ rääkis allikas.

Benioffi tehing sobitub kenasti laiemasse mustrisse, kus rikkad inimesed teistest valdkondaest investeerivad meediakompaniidesse, sest see on prestiižne ja see töö on ühiskonnale väga oluline.

Seda fenomeni on kogetud nii suurte piirkondlike, üleriigiliste kui ka rahvusvaheliste väljaannete osas.

2013. aastal ostis Boston Red Soxi omanik John Henry, kelle varandus ulatus 2,6 miljardi dollarini, 70 miljoni dollari eest The Boston Globe'i New York Timesilt.

Hiljem samal aastal ostis Amazoni asutaja ja juhatuse esimees Jeff Bezos, kes kaasajal on planeedi rikkaim inimene 162 miljardi dollariga, The Washington Posti. Ta maksis Grahami perekonna 80-aastasele eestkõnelejale ajalehe eest 250 miljonit dollarit.

2014. aastal maksis NBA Minnesota Timberwolfsi ja veel üle ilma 80 äri omanik Glen Tylor osariigi suurima ajalehe The Star Tribune'i saja miljoni dollari eest.

Apple'i asutaja Steve Jobi lesk Laurene Powell Jobs ostis mullu ajakirja The Atlantic enamusosaluse. Ta plaanib viie aasta jooksul osta kogu väljaande. Biotehnoloogiamiljardär Patric Soon-Shiong ostis tänavu 500 miljoni dollari eest The Los Angeles Timesi.

„Kõik nad lasid professionaalidel toimetada ja hoolitsesid äri eest,“ ütles Edmonds.

Osalt on miljardäride meediaväljaannete ostuhuvi taga see, et ajalooliste väärtustasemetega võrreldes on need ärid suhteliselt odavad., ütles Harvardi ülikooli Nieman ajakirjanduslabori juht Joshua Benton.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena