Miks olulise ravimi hind 55-kordseks kasvas ja kas see võiks ka aspiriiniga juhtuda?
„Eks ravimiäri on laias laastus nagu äri ikka ning hinna paneb paika konkurents ning ostja vajadus ja võime kauba eest maksta. See tingib osade ravimite väga kõrge hinna, juhul kui need on ainukesed võimalused teatud haiguse ravimiseks ning selge vajadus nende ravimite järele on olemas,“ möönis ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius Ärilehele.
Ühendriikides hiljuti kõvasti kõneainet pakkunud juhtum, kus toksoplasmoosi ja mitme muu haiguse puhul kasutatava ravimi Daraprimi ühe tableti hinda tõsteti tootja poolt 13,5 USA dollarilt 750 dollarini (umbes 12 eurolt 665 euroni) on äärmuslik näide.
„See (55-kordne hinnatõus – toim.) juhtus ühe vana ravimiga, kuna alternatiivi sellele ei ole ning tootja nägi võimalust olukorda ära kasutada. Seda juhtub tihtipeale ka siis, kui tullakse välja täiesti uue ravimiga. Ka sellisel juhul ei pruugi ravimi hind olla alati korrelatsioonis selle väljatöötamisele tehtud kulutuste ning erinevate riikide võimega seda ravimit osta,“ kommenteeris Laius.
Daraprimi tootmisõiguse alles tänavu augustis omandanud Turing Pharmaceuticalsi juht Martin Shkreli ütles USA meediale, et ettevõte on nüüd otsustanud ravimi hinda siiski langetada, kuid ei täpsustanud millisel määral.
Sellist juhtumit Eestist, kus tootja on lihtsalt ravimi hinda kümneid kordi tõstnud, ei tea Laius nimetada.
Kuidas Eestis ravimite hind kujuneb?
Kui inimene ostab apteegist ravimi, siis selle maksumuses on Laiuse sõnul tüüpiliselt neli komponenti: tootja hind, hulgimüüja juurdehindlus, apteegi juurdehindlus ja käibemaks.
Tootja hind on üldjuhul vabalt tootja määrata, juhul kui ta ei ole sõlminud riigiga hinnakokkulepet, sellisel juhul on ta võtnud kohustuse müüa ravimit kindla aja kindla hinnaga. Hulgimüügi- ja apteegipoolne maksimaalne lubatud juurdehindlus on õigusaktiga kinnitatud ning sõltub ravimipakendimaksumusest, aga jääb keskmiselt 3-5 protsendi juurde hulgimüügis ning 15 protsendi ringi apteegis. Käibemaks on ravimitel 9 protsenti.
„Seega ravimi hinna määrab eelkõige ravimi tootja ning sellest lähtuvalt lisanduvad sinna ülejäänud komponendid,“ selgitas Laius.
Enamikel juhtudel, kui inimese jaoks ravimi hind tõuseb, on turule tulnud odavam alternatiiv ning riik on langetanud ravimi piirhinda, ehk seda osa, mida maksab ravimist haigekassa.
„Kui inimene ostab selle odavama alternatiivi, siis hinnatõusu patsiendi jaoks ei ole. Kui inimene soovib edasi kasutada varemkasutatut, peab ta maksma rohkem, kuigi ravimi hind ise ei tõusnud, lihtsalt haigekassa poolt kompenseeritakse vähem. Seda saab vältida küsides apteegis alati kõige soodsamat lahendust,“ ütles Laius.
Retseptita ravimite hind muutub kergemini
Ravimiamet jälgib enamasti keskmist pakendi müügihinda ning see keskmine võib järsult tõusta näiteks siis, kui algselt tarnis tootja haiglatele ravimit teatud programmide raames tasuta, aga siis hakkab selle eest hinnakirjajärgset hinda küsima.
„Käsimüügiravimite (näiteks peavaluvastased tabletid – toim.) ja hinnakokkuleppeta ravimite puhul võib ravimi hind muutuda kergemini, kuid enamasti paneb neil juhtudel nõudlus ja konkurents asja paika. Ka siin saab apteeker igati abiks olla, et leida patsiendile soodsaim lahendus,“ ütles Laius.
