Miks või kellele on vaja juhtimisaruandeid?
Juhtimisaruanded on mõeldud ennekõike ettevõttesisestele tarbijatele – juhtkond ja omanikud. Juhtimisarvestus toetab ettevõtte tegevuste planeerimist, koordineerimist, tulemuste hindamist ja kontrollimist. Aruannetest saadav informatsioon hõlmab reeglina mitmeid ettevõtte üksuseid. Juhtimisaruanded on aluseks näiteks eelarvete koostamisel, investeerimis- ja tootmisotsuste tegemisel, turundus-, hinnastamis- ja müügistrateegiate valikul ning ressursside jaotamisega seonduvate otsuste tegemisel.

Millist teavet saadakse finantsarvestusest ja millist juhtimisarvestusest?
Finants- ja juhtimisarvestus põhinevad mõlemad ettevõtte raamatupidamisinformatsioonil, kuid juhtimisarvestus hõlmab lisaks ressursside, tootmissisendite, müügistrateegiate, hinnakujundamise jms arvestust. Finantsarvestus on äriühingupõhine, kuid juhtimisarvestus vaatab üksusi sõltumata juriidilisest struktuurist ja riigipiiridest. Kui finantsaruanne ütleb lugejale, millised finantstulemused ettevõte saavutas, siis juhtimisaruandlus võiks lisaks anda ülevaate põhjustest ning aidata ettevõtjal seeläbi oma tegevusi planeerida ja paremaid otsuseid langetada. Teisisõnu, kui finantsarvestus on suunatud minevikku ning hõlmab ettevõtet tervikuna, pakkudes üldpilti näiteks võimalikele investoritele, pankadele või teistele välistele huvigruppidele, siis juhtimisarvestus põhineb küll mineviku andmetel, kuid on tulevikku vaatav, pakub ettevõttesisestele huvigruppidele vajalikku infot ning keskendub detailsemalt konkreetsetele juhtkonna defineeritud allüksustele.

Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud põhimõtteid, vaid lähtutakse informatsiooni tarbijatest. See tagab teatud vabaduse: ükski raamatupidamise või muu standard ei ütle ette, milline peab juhtimisaruanne olema. Reeglina ongi tegemist ettevõttespetsiifiliste rätsepatöödega, mille tulemuseks on just konkreetsele ettevõttele asjakohase informatsiooni pakkumine. Juhtimisarvestuses kombineeritakse finantsinformatsioon muu informatsiooniga, et saada terviklik ülevaade. Näiteks kui finantsaruannetest nähtub ettevõtte üldine finantsseisund, siis juhtimisaruanne võiks näidata pisut sügavamale: kuidas oli müügitulu erinevates segmentides, millised üksused/meeskonnad näitajate saavutamisesse panustasid, milliseid tulemusi müügimeeskonna liikmed vaadeldaval perioodil tegid?

Kuidas juhtimisarvestuses infot edasi antakse?
Juhtimisarvestuses kasutatakse info edasiandmiseks erinevaid mõõdikuid. KPI-d (key performance indicator) ehk juhtimismõõdikud aitavad kaasa paremate juhtimisotsuste langetamisele. Juhtimismõõdikud võib jagada näiteks protsessi, kulutuste ja tootlikkuse mõõdikuteks. Analüüsida saab nii numbreid kui ka töötajate tegevust; miks mitte ka motivatsiooni ja õnnelikkuse näitajaid. Oluline on, et tulemus pakuks juhtkonnale ja/või omanikele olulist infot tulevikku puudutavate otsuste paremaks langetamiseks: vastasel juhul on tegemist lihtsalt raportiga. Andmete tõlgendamisel on abiks erinevate andmete visualiseerimis- ja analüüsitarkvarad.