Miks varimajandus aina kasvab ja kui palju makstakse ümbrikupalka?
SSE Riga äsjakoostatud Baltimaade varimajanduse indeksi kohaselt oli ümbrikupalkade osakaal Eesti varimajanduses 2015. aastal tervelt 59 protsenti. Eesti varimajanduse üldine osakaal on 2014. aastast alates aga taas tõusnud ning on praegu ligikaudsel tasemel 14,9 protsenti SKT-st. See on pea sama, mis Leedus, ent tunduvalt madalam kui Lätis, kus varimajanduse indeks on 21,3% SKT-st.
Uuring toimus perioodil 2010-2015 ning selleks küsitleti iga-aastaselt 500 Eesti ettevõtjat, kellel paluti anda hinnang oma sektori ettevõtluskliimale, sealhulgas varimajanduse osakaalule. Sama meetodit kasutati ka teistes Baltiriikides. Arnis Saukast, uuringu üht autorit, üllatas ettevõtjate avameelsus varimajandusest rääkides. Kuna uuringutegijate küsimused olid üldised ning paistsid keskenduvat kogu sektorile, mitte küsitletavaile endile, ei peljanud ettevõtjad isegi telefoni teel vabalt oma valdkonna ümbrikupalkadest ja tulude varjamisest rääkida.
Uuringust selgub ka, et kuigi Baltiriikide ettevõtjad on üsna rahul riikide maksuametitega, häirivad neid valitsuste maksupoliitika ja äriõigusloome. See rahulolematus võib olla varimajanduse kasvu oluline tegur.
Saukas soovitab valitsustel keskenduda mitte niivõrd karmimatele trahvidele, vaid olemasolevate seaduste tõhusamale rakendamisele. Tema sõnul on probleemiks ettevõtluskliima, kus on otsetarbekam maksta ümbrikupalku, varjata töötajaid ja tulusid ning maksta siis aeg-ajalt trahve kui tegutseda õiguspäraselt.
Eesti Maksu- ja Tolliameti teabeosakonna peaspetsialist Ivar Laur tõi välja, et Eesti võitleb ümbrikupalkade ja töötajate-tulude varjamise vastu 2014. aasta lõpus käivitatud töötamise registriga. Probleeme valmistab aga osaline ümbrikupalk ning töötajate registreerimine miinimumpalgale. Laur ei toeta ettevõtjate liigset karistamist: "Maksu- ja Tolliameti eesmärk ei ole kedagi "surnuks menetleda"." Tähtsam on tema sõnul sisendada ettevõtjatele teadmine "vahelejäämise vältimatusest".
