"Eestile, nii meie ministeeriumile kui ka Eesti valitsusele tervikuna on see kahetsusväärne otsus teatavaks saanud kümmekond päeva tagasi. Sellekohane otsus tehti Ukrainas 27. detsembril meile teadaolevalt. Küll aga Ukraina oleks kindlasti pidanud meid juba sellekohasest kavatsusest teavitama, rääkimata otsusest endast. Seda kahetsusväärselt ei tehtud. Nii et sellest hetkest peale, kui Eesti ametkonnad on olnud teadlikud sellest otsusest, oleme ka loomulikult väga aktiivselt tegutsenud selle nimel, et Eesti saaks sellest nimekirjast kõrvaldatud," rääkis Mikser.

"Me oleme seisukohal, et Eesti on sellesse nimekirja sattunud ekslikult. On erinevaid aluseid riikide kandmiseks sellisesse nimekirja. See otsus puudutab Euroopa Liidust peale Eesti veel Lätit ja Ungarit, Maltat ja Küprost, nii et mitte üksnes Eestit," lausus ta. "Aga sellele vaatamata üks nendest alustest on see, kui kõnealuses riigis on ettevõtlustulu maksustatud 5 või enam protsenti madamalt kui Ukrainas. Eesti kohta see ei päde. Ukraina on meie arusaama kohaselt ekslikult tõlgendanud Eesti tulumaksuseadust selliselt, justkui oleks meie ettevõtte tulumaksumäär null."

"Tegelikkuses on meie ettevõtlustulu maksustamise määr 20, mis on isegi kõrgem kui Ukrainas. Ja vaatamata sellele, et maksustamine toimub mitte kasumi tekkimisel, vaid alles siis, kui dividende jaotatakse. Sellele vaatamata selline maksukorraldus ei võimalda kindlasti makse varjata või maksudest hoiduda. Nii et oleme selle teema tõstatanud oma saatkonna kaudu nii Ukraina presidendiga, kes on väljendanud meie mure suhtes mõistmist, kui ka rahandusministriga, samuti peaministri majandusnõunikuga," rääkis Mikser. "Juba homme hommikul meie suursaadik kohtub ka rahandusministeeriumi kantsleriga koos Läti suursaadikuga. Töötame selle nimel, et see ühest küljest ebameeldiv olukord, mis kindlasti varjutab meie väga häid suhted, kõrvaldada. Ja loomulikult esmajoones selle nimel, et Eesti ettevõtjatele sellest kahetsusväärsest juhtumist tekkiv kahju minimeerida ja olukorda lahendada nii, et meie kahepoolsed majandussuhted saaksid suuremat kahju kandmata edasi toimida. Sest kahtlemata, selline areng kahjustab kahe riigi vahelisi majandussuhteid."