Milano aukonsul: Eestil oleks võinud Expoga minna nagu Lätil

„Kui me poleks viimasel hetkel leidnud Itaalia ehitajat, oleks Eestil läinud nagu Lätil. Nad keeldusid projektist. Praegu võib Eesti aga uhke olla, et nende riik on Expo kaardil olemas,“ lausus Milano aukonsul Giuseppe Barracno, kes on Eesti Expo projektiga algusest peale tegelenud.

Barracno sõnad käivad asjaolu kohta, et Eesti Expo maailmanäitusel osalemine oli viimase hetkeni küsimärgi all. Eesti ehitajad polnud suutelised pakkuma lahendust, mis tagaks Eesti paviljoni 1. maiks valmimise. Appi tulid itaallased.

Eesti on maailmanäitusel ainuke Põhjala riik, kui arvestada ka Eesti tõesti Põhjamaaks, lausus Barracno.

Eesti puhul kerkib küsimus, et kui kohal pole ei Skandinaavia maid ega Soomet, kas siis Eesti osalus maailmanäitusel on ikkagi õigustatud?
EASi juht Hanno Tomberg kinnitas, et Skandinaavia riigid jäid praegu kõrvale sellepärast, et Skandinaavia ja Itaalia vahel on viimase 30–40 aasta jooksul tehtud väga tihedat tööd ja neil ei ole Milanos midagi saavutada.

„Kui me tahame, et Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime tõuseks, peame leidma uusi turge ja ma arvan, et Itaalia on üks neist atraktiivsetest turgudest, kuhu Eesti ettevõtjad võiksid oma sihi pöörata ning kuhu eksportida. Samas soovime Itaaliast saada rohkem välisinvesteeringuid Eestisse.”