Eestisse tuuakse kohapealseks äritegevuseks illegaalseid sigarette peamiselt Venemaalt, Lätist, Valgevenest ja Ukrainast. Euroopa Liidus levivad salasigaretid pärinevad peamiselt väljastpoolt Euroopa Liitu.

Rahvusvahelise kriminoloogia uurimiskeskuse Transcrime'i andmetel on Euroopa Liidus müüdavate salasigarettide kasum samas suurusjärgus heroiini ja kokaiini müügist saadava tuluga. Hinnanguliselt on Euroopa Liidu salasigarettide tulu suuruseks 7,8-10,5 miljardit eurot aastas ning salasigarettide kaubandusega on Euroopa Liidus seotud 100 000 - 150 000 inimest.

„Geopoliitiline olukord on viimase aastaga suuresti muutunud ja Venemaa majanduslik olukord ning rubla väärtuse langemine võivad kaasa tuua salasigarettide suurema tungi Eestisse ja kogu Euroopa Liitu. Kuna salasigarettidest saadav tulu on n-ö must raha, siis salasigarettide levik ei ole lihtsalt salakaubanduse vaid julgeoleku küsimus," ütles rahvusvahelise kriminoloogia uurimiskeskuse Transcrime juhataja, üle Eurooopa Liidulise salasigarettide uuringu üks läbiviijatest Ernesto Savona eile toimunud majanduskuritegevuse konverentsil.

„Meie uuringust on näha, et siinsed ametkonnad on teinud salasigarettide leviku piiramisel väga mitmekülgset ja tulemuslikku tööd. Soovitame Eestil jätkuvalt pöörata tähelepanu Euroopa Liidu idapiirile ning suurendada koostööd nii Venemaa kui ka Läti ametkondadega. Loodan, et lähiajal töötatakse välja ka legaalsete sigarettide jälgimissüsteem, kus viiakse kokku nii tootjate kui ka riikide andmed, et tollide tööd lihtsamaks ja efektiivsemaks teha," ütles rahvusvahelise kriminoloogia uurimiskeskuse Transcrime juhataja Ernesto Savona.

Rahvusvahelise kriminoloogia uurimiskeskuse Transcrime'i tänavu avaldatud uuring käsitles Euroopa Liidu 28 liikmesriigi salasigarettide analüüsi, keskendudes teiste seas eraldi ka Eestile. Uuringu eesmärk on juhtida tähelepanu vähendamaks kuritegelikke võimalusi ning leidmaks lahendusi nende ennetamiseks.

Majanduskuritegevuse konverentsil avati salatubaka-vastaste plakatite näitus „Võitluses salatubakaga pole piire" näitamaks, kuidas salakaubandus põhjustab maailmas suurt majanduslikku kahju, nt 2013. aastal jäid Euroopa Liidu liikmesriigid illegaalsete sigarettide tõttu ilma 11 miljardist eurost ja Eesti riigi eelarvesse jäi laekumata ligikaudu 40 miljonit eurot. Salatubaka-vastaste plakatite näitusel eksponeeriti plakateid Argentiinast, Eestist, Egiptusest, Hiinast, Indiast, Itaaliast, Kanadast, Lätist, Mehhikost, Paraguayst, Portugalist, Rumeeniast, Tšehhist ja Venemaalt.