Miljarditehase rajajad: ehitame tehase Tartu- või Viljandimaale
“Viimaste nädalate jooksul tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda - Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond," ütles Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava pressiteate vahendusel.
Arendajate teatel on tehase rajamiseks sobiv maatükk umbes saja hektari suurune, paikneb kase-, männi- ja kuusepuidu hankepiirkonna keskel ja mitte kaugemal kui 5–10 km keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavast mageveeressursist. Tehase tootmisprotsessis on magevee vajadus prognoosi kohaselt kuni 0,85 kuupmeetrit sekundis.
"Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi," ütles Kohava. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul on toore ja transpordiühendused kaugemal kui Suur-Emajõe puhul. Arendajate teatel vajab tehas ka head maantee- ja raudteeühendust tooraine tarneteks Eestist, Lätist ja Leedust ning kohalikku tööjõudu.
Ettevõtte teatel esitatatakse tehase asukoha valiku tegemiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks rahandusministeeriumile avaldus riigi eriplaneeringu tegemiseks. Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul on tegu suure riikliku huviga projektiga ja seetõttu on riigi eriplaneering sobivaim planeeringu liik tagamaks projekti arendaja ja avalikkuse huvide ühildamist.
Kolm miljonit miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket aastas vajav tehas saaks arendajate teatel tooraine peamiselt Eestist, kuid osaliselt ka Lätist ja Leedust. 0,7 miljonit tonni aastas tootev ja miljard eurot maksev tselluloositehas on kavas käivitada viie aasta pärast.
