Kuna kõik kolm juhtivat reitinguagentuuri on Soomelt võtnud AAA tippkrediidireitingu, palub Soome valitsus soomlastel tõmmata püksirihma koomale, et käia sama sammu sakslaste ja rootslastega. Nemad on edukamad eksportijad. Kui seda teha ei suudeta, siis riskib Soome majandusraskustega ja kasvava võlakoormaga.

Ise miljoni teeninud peaminister Sipilä, kes võitis mullu valimised, on lubanud Soome majanduse elustada Nokia järgsest šokist. Tema sõnul on majandusedu võti eksport. Seetõttu on vaja, et soomlased toodaksid rohkem ilma palgatõusuta. Soome tootlikusevahe peamiste kaubanduspartneritega on kärisenud juba 15 protsendile.

„Oleme jäänud põhikonkurentidest maha,“ ütles Sipilä. „Meie häda on selles, et eksport on tagasihoidlik ja majanduskasv sõltub sisenõudlusest. Selleks, et majandus kasvaks, peab muutuma eksport majanduskasvu vedajaks.“

Soome on jäänud kinni madala majanduaskvu tsüklisse, mis on järgnenud mitmele majanduslangusele. Kunagine paberitööstuse maa on saanud löögi digimeedia võidukäigust. Endine lipulaev Nokia müüs 2013. aastal oma telefonitootmise Microsoftile. Kunagine tehnoloogiagigant leiutas nutitelefoni, kuid ei näinud sellel turupotentsiaali. Siis lõi Soomet Vene majanduskriis.

Soome majandusminister Kai Mykkanen ütles septembris, et pilt on väga tume, kuna USA valimistel domineerib protektsionismiretoorika ja ida-lääne geopoliitilised sidemed halvenevad. Soomes moodustab eksport 40% SKTst. Tänavu ei ole Soome veel ühelgi kuul suutnud eksportida rohkem kui importida. Detsembrist augustini on eksport kukkunud 15%.

Soomlased on juba niigi öelnud nägemist palgatõusu väljavaadetele. Selleks aastaks nõustusid soomlased nigela 0,4% palgatõusuga ja 2017. aastal ei tule palgatõusu. Sipilä ütles, et alates 2018. aastast määravad ära Soome palgatõusu eksporditööstusharud.

Et soomlaste palgatase on kontrolli all, tahab Sipilä, et soomlased toodaksid rohkem ja nad nõustuksid väiksema palgaga toodetud ühiku kohta.

„Valitsusel ei ole kuigi palju hoobasid produktiivsuse kasvuks sõltudes ettevõtetest,“ lausus ta. „Olles rääkinud eksportööridega, siis mu sisetunne ütleb, et viie protsendine produktiivsuse kasv ei ole probleem.“

Peaminister uhkustas, et Soome valitsust tuuakse sageli teistele euroala maadele kulude kärpe eeskujuks. „Paljud kolleegid euroala maadest on üllatunud kuidas me oleme suutnud saavutada sisemise devalveerimise,“ ütles ta. „See saavutus on üsna haruldane.“

Kõik ei ole peaministriga samas paadis. Elamukrediidiinstitutsiooni HYPO ökonomist Juhana Brotherus ütles, et valitsus ei investeeri piisavalt tulevikutööstusharudesse. Selle asemel keskendutakse kärbetele.

„Soome peab taasleiutama ekspordibaasi,“ ütles ta. Need on uued tööstusharud, uued ettevõtted ja tooted.