Umbes 5,3 miljonil ameeriklasel, kelle sissetulek on seotud miinimumpalgaga, tõuseb uuest aastast senine palk, vahendab MarketWatch. Palgatõusule aitavad kaasa veel rida poliitikamuutusi üle riigi, sealhulgas 0,05 dollari suurune inflatsiooni kohandus Alaska osariigis ja tunnitöötasu tõus kahe dollari võrra New Yorgi osariigis.

Oma roll on ka Missouri ja Arkansase osariigis rahvahääletuse tulemusel kehtestatud miinimumpalga tõusus, kus tunnitöötasu tõstetakse 2021. aastaks senisest 7,85 dollarilt tunnist 12 dollarini tunnist ning 8,50 dollarilt 11 dollarini. Miinimumtöötasu tõuseb samal põhjusel ka California, Massachusettsi, Arozona, Colorado, Washingtoni ja Maine’i osariigis.

„Ameeriklastel on kõrini poliitikast, mis ei tasusta rasket tööd, mistõttu ei oota nad enam, et poliitikud teeksid selleks midagi, vaid nad on asunud ise tegudele,” rääkis kodanikuühenduse Fairness Project tegevjuht Jonathan Schleifer. „Paljude töölisklassi perede sissetulek paraneb seetõttu, et ameeriklased ise on otsustanud, et nüüd tuleb miinimumpalka tõsta,” lisas ta.

Küll aga on nii vabariiklased kui paljud väikeettevõtjad seda meelt, et miinumumpalga tõus üksnes halvendab madala sissetulekuga tööliste elujärge. Nende sõnul võib miinimumpalga pidev tõus viia olukorrani, kus tööstus- ja tootmisettevõtted loobuvad inimtööjõust ja automatiseerivad järjest suurema osa protsessidest.

Värske uuringu kohaselt kulub 2019. aastal ettevõtjatel miinimumpalga tõusuga kaasa minekuks 5,4 miljardit dollarit. Keskmine palgatõus jääb madalapalgalistel töölistel 90 kuni 1300 dollari vahele aastas, olenevalt sellest, kui suur on vastavas osariigis kehtestatud miinimumtöötasu.

Üleriigiline miinimumpalk on USAs alates 2009. aastast püsinud muutmata, olles 7,25 dollarit tunnist. Alustava töölise palk algab 10 kuni 14 dollarilt tunnist. Jonathan Schleiferi sõnul võib miinimumpalga tõus paljude töölisklassi perede jaoks tähendada, et nad ei pea enam valima selle vahel, kas osta süüa või maksta üür.