Millal võivad tüüptingimused osutuda tühiseks

                     

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-150-06

Kinnisvara kapitalirendilepingu sõlminud rentnik pidas ebamõistlikult kahjustavaks kokkuleppe enne tähtaega lõpetamise seda punkti, millega pidi kinnitama, et tal pole nõudeid või pretensioone omaniku vastu, mis tuleneksid varasemast kapitalirendilepingust.

Kuna esialgse lepinguga kohustus rentnik tasuma avansilisi makseid, mille võrra vähenes tema jaoks hilisem kinnisasja väljaostuhind, leidis ta nüüd, et lepingu enne tähtaega lõpetamise korral on tal õigus nõuda tasutud maksete tagastamist.

Kuna lepingus sisaldus aga punkt, et nõuetest on loobutud, puudus järelikult ka alus makseid tagasi nõuda.

Rentnik leidis, et nõuetest loobumise punkt on käsitatav tüüptingimusena, sest väidetavalt selle sisu üle läbi ei räägitud. Omanik ning madalamate astmete kohtud leidsid aga, et poolte vahel toimusid läbirääkimised ning tegemist ei ole tüüptingimusega. Riigikohus seda valeks ei pidanud, kuid leidis omakorda, et asjas pole siiski kõik veel selge ning saatis koos omapoolsete selgitustega vaidluse kohtutele uueks arutamiseks.

Lisaks põhjalikele selgitustele tüüptingimuste olemusest pidas riigikohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellelegi, et kogu pooltevaheline kokkulepe võib osutuda tühiseks ka kohustuslike vorminõuete järgimata jätmise tõttu.


Tihti leiab kindlustus-, laenu- või sideteenuste lepingutest peenes kirjas üldtingimusi kas lepingu tagakülgedelt või hoopis viitena müüja või teenusepakkuja kodulehele. Kui selliste tingimuste osas läbirääkimiste võimalus reaalselt puudub ning selgub, et tingimus kahjustab teist lepingu poolt ebamõistlikult, võib suure tõenäosusega olla tegemist tühise tingimusega.

Üsna pikk loetelu võimalikest olukordadest, millal tüüptingimus osutub tühiseks, on toodud ka võlaõigusseaduses. Üheks sellistest on olukord, kui tingimuse kasutaja piirab tüüptingimusega oma seadusest tulenevat vastutust kahju tahtliku tekitamise korral. Selline piirang ei ole lubatud.

Kuna lepingu pooled peaksid olema eelduslikult alati võrdses seisus ning käituma lepingut sõlmides heas usus, on ka mõistetav, miks on seadusega antud võimalus tühistada ebamõistlikult kahjustavad tingimused. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et mõne tingimuse ebamõistlikkus ei too kaasa kogu lepingu tühisust. Samuti ei saa tüüptingimust pidada ebamõistlikuks, kui need puudutavad vahetult lepingu hinda.

Tihti seostatakse tüüptingimusi sellega, et neid kasutatakse olukordades, kus ühetaolisi lepinguid tuleb sõlmida palju ning selliste tingimuste kasutamine annab võimaluse lepingu sõlmimise protsessi kiirendada ja automatiseerida. Selline seos ei ole vale, kuid mitmekordne kasutamine ei pruugi siiski alati oluline olla. Nii ütles ka kohus, et tüüptingimus ei pea olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes. Tüüptingimuseks loetakse ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole teine pool võimeline mõjutama.

Tõendamise kohustus

Nii olulise tõlgendusena kui ka hea selgitusena võib võtta kohtu seisukohta, et pool, kes soovib tüüptingimuste regulatsiooni kohaldada lepingutingimuse suhtes, peab tõendama, et tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus. Või on tingimust kasutatud selliselt, et läbirääkimine ja sisu mõjutamine ei ole reaalselt võimalik.

Teine pool, kes ei soovi lepingutingimusele tüüptingimuste regulatsiooni kohaldumist, peab omakorda tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi.

Ilmselt võib sellelt pinnalt tekkida tulevikus täiendavaid vaidluseid selle üle, kas läbirääkimised olid reaalsed või oli selleks ainult teoreetiline võimalus.

Meeles tuleb pidada, et tüüptingimustega seotud õiguslik regulatsioon ja kaitse ei puuduta ainult tarbijatega sõlmitavaid lepinguid, nagu tihti ekslikult arvatakse.

Võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Seaduse vastavaid nõudeid tuleb kohaldada ka juhul, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende vahel sõlmitud lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis. Kui ebamõistlikult kahjustavat tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav.

Erinevus tarbijaga sõlmitud lepingutest on siin selles, et tüüptingimused, mis vastavad seaduses toodud ebamõistlike olukordade kirjeldusele, tuleb lugeda automaatselt tarbijast lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul tuleb aga samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. Eeldus kehtib aga seni, kuni seda ei ole ümber lükatud.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused