Millega kütta? Mugavus versus hind
Eesti Päevaleht palus küttesüsteemide paigaldajatel uuest aastast avaneva elektriturust ja seega kallinevast elektrihinnast tulenevalt hinnata erinevate kütteliikide maksumust, arvestades, et keskmise Eestis asuva 150-ruutmeetrise pinnaga eramu energiavajadus on aastas umbes 20 megavatt-tundi.
Spetsialistid rõhutavad aga, et kütteviisi valikul peab arvestama siiski hoone iseärasusi, selle planeeritud kasutusiga ja omaniku investeerimisvõimekust.
Seega ei pruugi eramule sobiv kütteliik, nagu näiteks maasoojuspump, sobida korterelamutele, sest vajab suurt pinda.
Näiteks 200-ruutmeetrise maja jaoks on tarvis umbes 800-ruutmeetrist ala, millele maakontuur panna.
Korterelamul oleks seega kontuur vaja laotada kilomeetrite pikkuselt, mis on mõeldamatu.
Elektriga kalliduselt pea samal pulgal olevaid õlikatlaid saab aga suhteliselt väikese investeeringuga üle viia graanulküttele, mis on palju mugavam ja samas hinnaklassis tavalise puiduga.
Kyte.ee OÜ juhi Elvar Alasi sõnul on korterelamutele mõistlikuks lahenduseks ventilatsiooniõhu soojuspump. „Sellele tehtav investeering tasub ära umbes kolme aastaga ja samuti lahendub Eestis asuvate korterelamute valusaim probleem – puudulik ventilatsioon.” Puuhalgude või kivisöega korterelamu kütmine aga ei ole mõeldav, sest selle põhiprobleemideks on suur ajakulu ja küttepuude ladustamisvajadus. „Eraldi katlakütja palkamine tõstab selle küttekulu pea samaväärseks kaugküttega,” rääkis Alasi.
Tema sõnul jäävad aga kallimateks energiaallikateks ka tulevikus gaas, õli ja elekter, mille prognoositav hindade tõus on lausa kümme protsenti aastas.
„Kütteõli ja gaasi hinnad on viimase seitsme aasta jooksul tõusnud pea kahekordseks ning pole mingit põhjust arvata, et sama tendents ei jätku ka tulevikus. Kohalikud kütused, nagu puidugraanul ja puuhalg, jäävad ka tulevikus võrreldes gaasi ja õliga soodsaimateks. Meie prognoosi kohaselt kallineb puidugraanuli hind umbes 2–3 protsenti aastas,” rääkis Alasi Eesti Päevalehele.
Projekt 10 000 eurot
OÜ Maaküte müügijuht Rivo Kaljuvee kinnitab samuti, et maasoojuspumbast soodsamat lahendust pole, kuid vajalikud investeeringud küttesüsteemi paigaldamiseks on suured.
„Laias laastus tuleb projekti maksumuseks arvestada 10 000 eurot. Kuna korterelamuid maaküttele tavaliselt panna ei saa, on seal mõttekam õhk-vesi-soojuspumba lahendus, mis maksab keskmiselt 7500 eurot.”
Kaljuvee tõi aga näite energiasäästust, mille puhul tasub väga suurena näiv investeering kolme-nelja aastaga ära. „Äsja tegime pakkumise ühele Rakveres asuvale 24 korteriga majale, kus edasised kulud soojuspumbaga moodustaksid vaid neljandiku praegu õliküttele kuluvast summast,” rääkis Maakütte müügijuht.
Kaljuvee rääkis veel, et soojuspumpade peamised kliendid on aga ikkagi eramud, kus uute ja vanade majade osakaal on peaaegu võrdne.
Viimaste osakaal ja huvi on kasvanud just Kredexi toetuste jagamise ajal väikeelamutele, aga ka paljud ühistud, kel pole omavalitsusega siduvaid kaugkütte lepinguid, tunnevad agaralt huvi odavamale küttesüsteemile ülemineku vastu.
Priit Värk
Eesti omanike keskliidu projektijuht
Inimestel, kes kavatsevad küttesüsteemi vahetada või renoveerida, soovitan silmad lahti hoida. Nimelt on varem riik Kredexi kaudu toetanud rahaliselt korterelamuid ja eramaju renoveerimistööde teostamisel ning sinna alla kuuluvad ka küttesüsteemid ja ventilatsioonid. Selleks aastaks on vahendid Kredexil küll lõppenud, kuid majandusministeerium on öelnud, et soovib ka järgmistel aastatel elamufondi renoveerimisse panustada. Kortermajade korral olid toetused 15, 25 ja 35% ning eramajade korral olid kompensatsioonisummad 25 ja 40%.
