"Riigipea ja tema abikaasa esindustasu on ette nähtud sarnaselt ministrite riigikohtu esimehe esindustasuga. Neis on ette nähtud tasu suurus ehk kindel protsent töötasust, täiendavaid tingimusi ei ole seatud," rääkis vabariigi presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.

Vabariigi presidendi ametihüve seaduse järgi saab president esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20 protsenti ametipalgast ehk ligikaudu 1000 eurot kuus. Samuti saab esinduskulude katteks igakuist esindustasu presidendi abikaasa, mille suurus on 30 protsenti presidendi ametipalgast ehk umbes 1500 eurot kuus.

"Ma usun, et keegi ei kahtle, et riigi esindamisega nii kõrgel tasemel teatud kulud ka kaasnevad ning selliste kulude hüvitamiseks esindustasu ette nähtud ongi. Kui räägime riigipea abikaasast, siis erinevate kohtumistega seotud kulud, nagu riietus ja juuksur, teebki abikaasa esindustasust," ütles Linnamäe.

Lisaks esindustasule saab president välislähetustel ka päevaraha, mida ei maksustata tulu- ja sotsiaalmaksuga. "Päevaraha on esimese 15 päeva puhul 50 eurot, edasi 32 jne. Eesti-siseste liikumiste puhul päevarahasid ei maksta. Üldine põhimõte ongi ikkagi see, et riigipea tööga seotud kulud tasutakse VPK eelarvest. Ehk kui on näiteks tööga seotud õhtusöök, tasutakse see kantselei poolt. Isiklikud kulud maksab riigipea ise," sõnas ta.

Küsimusele, kas "Pealtnägija" välja toodud kulud alkoholile, söögile ja kontserdile ei peaks minema esindustasu või päevaraha alla, vastas Linnamäe, et tegemist oli ikkagi VPK kuludega.

"Diplomaatia on palju nüansirohkem, kui vaid formaalsed kohtumised ametlikes ruumides kella 8 ja 17 vahel. Suhete loomiseks ja hoidmiseks on väga erinevaid võimalusi ning tavapäraselt on üheks selliseks ka lõuna- või õhtusöögid, vastuvõtud jne. Need on töökohtumised ning nagu enne viitasin, tasub sellistel juhtudel nende eest ikkagi VPK," vastas ta.