Milliste hüvede osaliseks saab Eesti esimene e-resident Edward Lucas?

 (28)
Lennart Meri konverents
Edward Lucas ja Toomas Henrik IlvesFoto: Andres Putting

Juba on välja kuulutatud, et Eesti esimeseks e-residendiks saab kuulus Briti ajakirjanikule ja kolumnistile Edward Lucas - president Toomas Hendrik Ilves annab talle id-kaardi üle 1. detsembril kell 16.00. Mis asi on e-residentsus, selgitab Kaubandus-Tööstuskoja jurist Simoona Hion.

Alates 1. detsembrist hakatakse Eestis väljastama mitteresidendist välismaalasele digitaalset isikutunnistust ehk teisisõnu digi-ID. Tegemist on ajaloolise sündmusega, sest Eesti on esimene riik maailmas, kes sellist lahendust pakkuma hakkab.

E-residendi digi-ID võimaldab välismaalastel kasutada samu digitaalse asjaajamise mugavusi, mida Eesti ID-kaardi omanikki, sealhulgas allkirjastada digitaalselt dokumente või asutada ettevõte ilma arvuti tagant lahkumata. Kas e-residentsus toob endaga kaasa oodatud tagajärjed ning meelitab Eestisse rohkem välisinvestoreid, on veel vara öelda, kuid esimene samm eesmärgi nimel on tehtud.

E-residentsuse olemus

Nagu eelnevalt öeldud, on e-residendi digi-ID digitaalne dokument, millega välismaalane saab soovi korral kasutada samu e-teenuseid, mida Eesti kodanik või residentki. Peamiseks eeliseks on näiteks see, et isiklik näost näkku isikutuvastamine on võimalik asendada digitaalsega. Samuti on võimalik füüsiline omakäeline allkiri asendada samasugust õiguslikku jõudu omava digitaalse allkirjaga. Need võimalused muudavad asjaajamise sageli mugavamaks ja kiiremaks.

E-residendi digi-ID on analoogne ID-kaardi kiipkaardiga, mis on kasutatav üksnes digitaalses keskkonnas. Kuna e-residendi digi-ID ei ole võimalik kasutada visuaalseks isikutuvastamiseks, ei kanta dokumendile seetõttu ka kasutaja fotot. See-eest on e-residendil, kes omab mitteresidendi digitaalset isikutunnistust, võimalus taotleda endale ka näiteks mobiil-ID kasutamise võimalus.

Kui e-residentsuse ideeks on võimaldada välismaalasel asju ajada digitaalselt ilma, et ta peaks füüsiliselt kohal olema, peab välismaalane digitaalse isikutunnistuse saamiseks siiski Eestisse tulema. (Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA)). Antud korraldust soovitakse tulevikus muuta ja võimaldada e-residentsust taotleda lisaks ka Eesti välisesindustes.

E-residentsus on hüve, mitte õigus

E-residentsuse juures on oluline teada, et tegemist hüve, mitte õigusega. Teisisõnu tähendab see, et isikul puudub õigus nõuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmist või selle kehtima jäämist. Digitaalne isikutunnistus väljastakse isikule, kellel on seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid. Näiteks, kui isik soovib Eestis ettevõtet alustada või juba omab osalust mõnes Eesti ettevõttes.

Seega väljastatakse digitaalne isikutunnistus välismaalasele ainult juhul, kui isik on usaldusväärne ja on alust arvata, et ta kasutab digitaalset isikutunnistust heauskselt. Kui PPA-l tekib kahtlus, et isik võib digitaalset isikutunnistust kuritarvitada, on tal õigus selle väljastamisest keelduda. Lisaks väljastamisest keeldumisele võib PPA vähimagi kahtluse korral ka digitaalse isikutunnistuse kehtivuse peatada või lõpetada. Kehtivuse peatamise või lõpetamise põhjusteks võivad olla näiteks kahtlus, et digitaalne isikutunnistus on väljunud omaniku valdusest või et digi-IDga on toime pandud ebaseaduslikke tehinguid.

Samuti on oluline teada, et e-residentsus ei anna välismaalasele õiguseid, mida omavad ainult Eesti kodanikud või alalised elanikud. Näiteks ei saa e-residendid osaleda Riigikogu valimistel, millest võivad osa võtta ainult Eesti kodanikud või kohaliku omavalitsuse volikogu hääletamisel, millest võivad osa võtta lisaks Eesti kodanikele ka Eesti alalised elanikud.

Loe veel

E-residentsuse eesmärgid

Lisaks üldistele eesmärkidele - muuta Eesti majandus, teadus ja haridus rahvusvahelisemaks - on e-residentsuse üheks eesmärgiks muuta Eesti ja välismaa ettevõtete omavaheline asjaajamine lihtsamaks ja kiiremaks. Näiteks võimaldab e-residendi digitaalne isikutunnistus Eesti ettevõttel ja välismaal tegutseval koostööpartneril soovi korral omavahelisi lepinguid allkirjastada digitaalselt. On alust arvata, et selline digitaalne asjaajamine võib muuta ettevõtete vahelise koostöö mugavamaks.

Samuti võimaldab digitaalse allkirjastamise võimalus paremini kaasata välismaal resideeruvat ettevõtte aktsionäri või osanikku ettevõtte juhtimisse. Näiteks on välismaal viibival aktsionäril või osanikul võimalik vajalikel hääletustel osaleda ka arvuti tagant lahkumata ning Eestisse sõitmata.

Peamised sihtrühmad

E-residentsuse peamised sihtrühmad on välisinvestorid, välismaalastest ettevõtte juhtorgani liikmed, nt juhatuse liige, või ettevõttes osalust omavad isikud. Samuti on sihtrühmadeks ka Eesti ettevõtete väliskliendid ja partnerid ning välismaalastest eriala spetsialistid.

Siseministeeriumi andmetel omavad eelnevalt nimetatud sihtrühmad Eestile märkimisväärset majanduslikku mõju. Näiteks on välisosalusega ettevõtted teinud 2013. aasta septembri seisuga Eestisse otseinvesteeringuid 15,5 miljardi euro eest, mis on võrdne 86% Eesti SKPst. Seega on välisosalusega ettevõtetel Eesti majanduses oluline roll. Kokku on Eestis registreeritud 16 500 välisosalusega ettevõtet, millest praegu tegutseb aktiivselt 9925. Seega on loota, et e-residentsus soodustab veelgi välisosalusega ettevõtete tegutsemist ning nende lisandumist Eesti majanduskeskkonda.

2025. aastaks oodatakse 10 miljonit e-residenti

Hetkel ollakse e-residentsuse edukuse suhtes väga optimistlikud. Nimelt on avalikkuseni jõudnud loosung, et 2025. aastaks oodatakse kokku juba 10 miljonit e-residenti. Kas oodatud eesmärkideni ka jõutakse, on veel vara öelda. Samas on positiivne, et e-residentsuse vastu on siiani üsna palju huvi tuntud. Esimese 20 tunni jooksul esitas n-ö eeltaotluse digitaalse isikutunnistuse saamiseks ligi 5000 inimest. Samas pole kindel, kas kõik hetkel eeltaotluse sisse andnud isikud ka e-residendina ennast registreerivad, kui see võimalus alates detsembri algusest avaneb. Arengufondi andmetel on peamised huvilised siiani olnud Ameerika Ühendriikidest, Soomest, Kanadast, Suurbritanniat, Indiast, Austraaliast, Venemaalt ja Saksamaalt. Seega, kas e-residentsus kujuneb nii edukaks, kui seda hetkel oodatakse, saab öelda alles aastate pärast, kui projekt on juba mõnda aega jõus olnud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare