Ministeerium: Eesti tarbija on Euroopas üks julgemaid

Aasta algul kiirelt kasvama hakanud jaekaubanduse mahud jätkasid suurenemist ka juunis. Kuigi kehv ilm võis mõnevõrra vähendada jaanipäeva müüki, suurenes jaemüük püsivhindades seitse protsenti, tehes sellest 2012. aasta suurima läbimüügiga kuu, kommenteeris majandusministeerium statistikaameti poolt avaldatud jaemüügi kasvunumbreid.

2012. aasta juunis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 385 miljoni euroni. Võrreldes eelmise kuuga suurenes müük korrigeerimata andmetel 3%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 485 miljonit eurot, suurenedes aastaga 14%.

Viimastel kuudel on Eesti jaekaubandus kasvanud stabiilselt 7–8 protsenti aastases võrdluses. Maikuus oli Eestis kasv Euroopa Liidu kiireim, juuni andmeid on avaldanud veel vähesed riigid, kuid ka nende põhjal võib öelda, et Eestis toimunud kasv on ka selles kuus üks Euroopa Liidu kiiremaid.

See viitab asjaolule, et Eesti tarbija on Euroopas üks julgemaid ning seni ei ole lasknud end väga häirida ebakindlast väliskeskkonnast, mis peaks pigem tõukama inimesi kulutusi vähendama ja säästma tuleviku jaoks. Samas tuleb siin arvestada, et Eesti tarbijad piirasid oma kulutusi kriisi alguses tugevasti, tänaseks on jaekaubanduse mahud jõudnud buumieelsele tasemele, moodustades 2007. aasta tasemest ca 90%.

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 6%, mis on küll kiire kasv, kuid oleks olnud tõenäoliselt veel kiirem, kui jaanipäev ei oleks olnud nii vihmane. Seni on toidukaupade müügile positiivselt mõjunud hinnatõusu pidurdumine vastavates kaubagruppides, samas tuleviku suhtes on väljavaated kahetised. Ühest küljest on piima osas tekkinud mõningane ületootmine ja selle kokkuostuhind on viimasel ajal mõnevõrra langenud ning ka piimatooted odavamaks muutnud.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel olid nii piim kui keefir juunis odavamad kui aasta tagasi samal ajal ning juust veidi enam kui protsendi võrra kallim. Samas on viimaste kuude põuad oluliselt vähendanud viljasaaki mujal maailmas, mis võib tähendada järgnevatel kuudel hinnatõusu ka meile nii vilja kui ka liha osas, mistõttu sügise poole võib toidukaupade müügile hakata jälle mõju avaldama inflatsiooniline surve.

Stabiilne kasv on jätkunud ka sõidukikaubanduses, kus müügimahud suurenesid aastaga 28%. Lisaks sõidukite müügile on kiire kasv toimunud ka nende hoolduses, mis kriisi ajal tugevalt kukkus. Kui raha vähem oli, üritati hoolduse pealt rohkem kokku hoida ning nüüd võib see vastava segmendi firmadele rohkem tööd tuua. Mootorikütuse müügi kasv on viimastel kuudel keskmisele alla jäänud ning juunis ulatus aastane kasv vaid kahe protsendini. Samas on kerkinud kütusehinnad suurendanud mootorikütuse müüjate müügitulu kolmandiku võrra.

Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter tegi juulis läbi väikese languse, tugevad olid hinnangud viimaste kuude müügi suhtes, kuid ootused järgmiste kuude müügi osas vähenesid mõnevõrra. Tarbijate kindlustunne langes juulis samuti veidi, jäädes allapoole 2010–2011 aastate keskmist. Hinnangud paranesidnii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale, kuid halvenesid säästude osas.

Järgnevatel kuudel on oodata jaekaubanduses mahtude osas senise trendi jätkumist. Kuigi globaalne keskkond on endiselt ebakindel, on Eesti tarbija näidanud üles tugevust ja tarbimist suurendanud. Järgnevatel kuudel on võimalus, et tekkiv inflatsioon võib pidurdada toidukaupade tarbimist, kuid teistes kaubagruppides on hinnatõusu oht väiksem.