Ministeerium kirjutab oma vastuses, et eelnõuga loodetakse peatada või oluliselt pidurdada alkoholiturismi Lätti, parandada maksulaekumisi ja Eesti ettevõtjate turupositsiooni. Eelnõu autorid märgivad, et alates 2017. aasta juulist kehtestatud aktsiisitõusud suurendasid järsult piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustasid tootjaid ja maksulaekumisi.

„Läti piirikaubandus käivitus aga juba 2015. aastal kehtinud kange alkoholi aktsiisierinevuse juures. Kui 2015. aastal oli kange alkoholi aktsiis Eestis kõrgem 5,52 euro võrra absoluutalkoholi liitri kohta, siis eelnõus pakutud ja Lätis 2018. aasta märtsist kehtiva aktsiisimäära erinevus on 7,19 eurot (23,89-16,70). Ka 2017. aasta aktsiisitulu alalaekumises moodustab suurema osa kange alkoholi aktsiis. Kuna kange alkoholi aktsiisierinevus säilib, ei aita lahja alkoholi erikohtlemise taastamine võrreldes muu alkoholiga saavutada piirikaubanduse vähendamise eesmärki," on vastuses kirjas.

Kirjas on ka see, et rahandusministeerium esitab valitsusele riigieelarve strateegia koostamise käigus uue riigieelarve tulude prognoosi, sh aktsiisilaekumiste prognoosi ning ettepaneku edasise alkoholi aktsiisipoliitika kujundamiseks.