Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles, et eri riikide planeerimistavad ja õigusaktid on erinevad. Teadaolevalt ehitatakse Äänekoski tehas osaliselt juba 1980. aastatest tegutseva tselluloositehase territooriumile, millega on varasemates planeeringutes juba arvestatud. Eestisse kavandatav tehas on uus ehitis. Seega tuleb alustada asukohavalikust.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma sõnul oleneb puidurafineerimistehase rajamiseks eriplaneeringu koostamine ja erinevate lubade taotlemise ajakulu nii hinnatavatest asukohtadest, eeluuringute vajadusest ning täpsusastmest kui mõjutatud osapooltest. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille rajamine käib läbi riigi eriplaneeringu. Planeeringu koostamise käigus viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Minimaalselt võtab see aasta, kuid olenevalt uuringute vajadusest ning erinevate mõjutatud huvigruppide aktiivsusest võib see ollagi ca 1,5-2 aasta pikkune protsess. Planeeringu ja KSH algatamine ning kehtestamise otsustab Vabariigi Valitsus. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut võimalikku asukohta.

Edasise osas võib olla mitu stsenaariumit, millest sõltubki see, kui kaua lubade saamiseks läheb. Kui KSH on koostatud keskkonnamõjude hindamise (KMH) täpsusega, siis piisab ehitusloa aluseks eriplaneeringust ning täiendav hindamine ei ole vajalik, mis tähendab et see etapp jääb vahele. Kui KHS-is võimalikke keskkonnamõjusid nii täpselt hinnatud pole, siis tuleb teha täiendav hindamine, millega kaasneb ka täiendav ajakulu.

„Sellise mastaabiga projektidele keskkonnamõju (strateegiliste) hindamiste läbi viimise aeg on enamikes riikides enam kui kaks aastat. Ka Soomes kuulub puidurafineerimise teha kohustusliku keskkonnamõju hindamise alla. Seega tundub vähetõenoline, et kogu tehase planeerimisprotsess sh KMH ning tegevusloa taotlus oleks läbi viidud 8 kuu jooksul. Seejuures tuleb arvesse võtta Eesti ja Soome keskkonnamõju hindamise süsteemide erinevust. Eestis on protsess liidetud üheks tervikuks. Soomes viiakse keskkonnamõju hindamine läbi enne tegevusloa taotluse esitamist," tõi Heinma välja.