Peaminister Taavi Rõivas ütles möödunud nädalal kasvunumbreid kommenteerides, et sisemajanduse kogutoodangu kasv pole küll kiire, kuid arvestades üldist majandussituatsiooni, on tegu siiski positiivse sõnumiga.

Riigieelarve kontekstis tähendab see Rõivase sõnul 4,5 kuni 5 protsendi suurust kasvu, kuid kuna eelarveläbirääkimised on alles pooleli, on see esialgne hinnang. See tähendab, et võrreldes kevadega ei ole väljavaated halvenenud.

Eelarve on struktuurses ülejäägis, nominaalset tasakaalu oodatakse 2016. aastaks. "See oleks väga kena, aga vahepeal on muidugi valimised," märkis rahandusminister Jürgen Ligi esmaspäevasel pressikonverentsil.

Võrreldes aprillis avaldatud kevadprognoosiga on rahandusministeerium kasvuootusi kärpinud – kevadel ootas ministeerim tänavu 2 protsendi suurust kasvu ning järgmiseks aastaks 3,5 protsenti kasvu.

Möödunud nädalal avaldasid oma majanduskasvu prognoosi ka SEB ja Swedbank. SEB ootab tänavuseks majanduskasvuks 0,5 protsenti ja järgmiseks aastaks oluliselt vähem kui riik ehk 1,8 protsenti majanduskasvu.

Swedbank prognoosib tänavuseks majanduskasvuks0,8 protsenti ja järgmiseks aastaks 2,3 protsenti.

Keskmine palk kasvab tänavu ministeeriumi prognoosi järgi 6 protsenti ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv veidi kiireneda, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv aga aeglustub veidi. 

Seni on palgatulu kiiret reaalkasvu toetanud langevad impordihinnad. Kiire kasvu jätkumine eeldab tulevikus tootlikkust tõstvaid investeeringuid, mis peaksid järgmisel aastal kiirenema. 

Tarbijahindade kasv aeglustub tänavu prognoosi järgi 0,3 protsendini ja 2015. aastal taas kiireneb 1,9 protsendini ning 2016. aastal 2,5 protsendini. Inflatsioon hakkab sügisel kiirenema energiahindade languse pidurdumise ning toiduainete kallinemise tõttu. 

Eratarbimise suhteliselt kiire kasvutempo sellel aastal mõnevõrra aeglustub 3,6 protsendini. Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiire vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbijakindlus on püsinud kõrge, seda toetab töötuse vähenemine. 

Aeglustunud inflatsioon aitab hoida sissetulekute ostujõudu. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid lisaks tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine, mis võimaldab eratarbimise 3,8-protsendilist kasvu.

Sarnaselt eelmise aastaga jääb investeeringute tase tänavu tagasihoidlikuks ning võib pöörduda langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja valitsussektoris süsinikdioksiidikvoodi müügituludest finantseeritavate projektide vähenemine. 

Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitusturgu. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks 2015. aastal viima ettevõtete investeeringud taas selgele kasvule.
Sel aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2-protsendilist kasvu. 

Kasvu veab tugev teenuste eksport, lisaks võib oodata kaubaekspordi suurenemist aasta teisel poolel. Välisnõudlus hakkab taastuma 2015. aastal ning Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi avardab Soome majanduse aeglane kosumine.

Ekspordi kasv kiireneb, ulatudes 2015. aastal 3,5 protsendini. Sisenõudluse ja ekspordile suunatud tootmiseks vajaliku sisseveo tõttu kiireneb lähiaastatel kaupade ja teenuste impordi kasv, jäädes ekspordist mõnevõrra kiiremaks.

Tööpuuduse määr jätkab prognoosi järgi langemist, kahanedes tänavu 7,5 protsendile, tuleval aastal 6,8 protsendile ja järgnevatel aastatel soodsate majandusarengute puhul 6 protsendi lähedale. Seni on vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele nii tööjõus osalemise kui ka hõive määr kriisist taastudes kasvanud. Kuid rahvaloenduse andmetele toetudes võiks alates 2016. aastast hõivatute arv kiirenevas tempos väheneda, mis piirab ka Eesti majanduskasvu. 

Kevadega võrreldes ei ole 2015. aasta riigieelarve väljavaated halvenenud ning Eesti struktuurne eelarvepositsioon on tugev. Tänavu jääb nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 0,2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning see suureneb 2015. aastal 0,5 protsendile SKP-st. 

Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist, eelarvetasakaal saavutatakse seejuures 2016. aastal. Struktuurne eelarvepositsioon on 2015. aastal 0,8 protsenti SKP-st ja jääb kogu prognoosiperioodil ülejääki. 

Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea vaatamata tagasihoidlikule majanduskasvule. 2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi järgi 33,3 protsenti SKP-st ning see püsib stabiilne kuni 2018. aastani. 

Lähiaastate planeeritavad maksumuudatused vähendavad tööjõu maksukoormust ning seda tasakaalustab kaudsete maksude parem kogumine. 

Valitsussektori võlakoormus ületab 2014. aastal ligikaudu 1 protsendi võrra SKP-st reservide taset ning ulatub 9,9 protsendini SKP-st. Järgnevatel aastatel puudub riigikassal rahavoogude põhjal otsene vajadus laenuraha kaasata ning võlakoormus väheneb 2018. aastaks 8,2 protsendini SKP-st, seejuures Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) mõju moodustab sellest ligikaudu veerandi. Seoses vajadusega finantseerida eelarvepuudujääki kasvab prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste nominaalne võlakoormus.