Ministeerium: kolmandas kvartalis pöördus eksport taas tõusule
Kolmandas kvartalis näitas eksport Statistikaameti andmetel 8 protsendilist kasvu, tõustes 3,3 miljardi euroga kvartalite lõikes järjekordse rekordtasemeni. Vaatamata maailmamajanduse ja eelkõige euroala lõunapoolsete riikide majanduse nõrkusele on Eesti eksportöörid suutnud oma ekspordimahtusid suurendada.
Seda on toetanud meie olulisemate ekspordipartnerite Rootsi, Venemaa, Läti ja Leedu majanduste parem hetkeseis teistest riikidest, teatas majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Import on suurenenud pärast 2009. aasta neljandat kvartalit aastatagusega võrreldes kõik kvartalid ja selle aasta kolmandas kvartalis ulatus kasv 11%-ni, mis viis impordi samuti rekordtulemuseni 3,6 miljardi euroga.
Impordimahtusid on aidanud kasvatada tugeva sisenõudluse püsimine, mida on toetanud head jaekaubanduse näitajad, kuid ka ekspordi suurenemine. Impordi ennakkasvust tulenevalt tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 75% ja ulatus 0,3 miljardi euroni.
Septembris ekspordi aastane kasvutempo võrreldes kvartali eelmise kahe kuuga küll aeglustus 3,3%-le, kuid absoluutsummas ulatus maht taas rekordtasemeni. Ekspordi kasvu toetas eelkõige mineraalsete kütuste ligi 30%-line ning masinate ja seadmete
10%-line aastakasv. Samas tempos kogu seadmete ekspordiga on aastaga suurenenud ka mobiilsideseadmete müük välisturgudele, mis moodustab kogu antud grupi väljaveost kolmandiku.
Masinate ja seadmete septembrikuu ekspordi tulemus jääb alla vaid 2011. aasta märtsi rekordsummale. Samas olulisematest kaubagruppidest kahanes aastaga viiendiku metallide ja metalltoodete ning 13% puidu ja puittoodete väljavedu, tulenevalt välisnõudluse langusest.
Import kasvas septembris aastatagusega võrreldes 5,6%, mida toetas mineraalsete kütuste ja keemiatoodete ligi veerandi võrra suurem sissevedu.
Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete import oli kerges languses ning metalle ja metalltooteid toodi sisse 15% vähem kui aasta varem. Septembris oli kaubavahetuse bilansi puudujääk 33 miljonit eurot, mis oli kolm korda madalam eelnevast kuust, kuid neli korda kõrgem eelmise aasta samast kuust.
Oktoobris võivad jätkuda kaubavahetuses sarnased muutused eelneva kuuga, samas aastatagune võrdlusbaas on jälle veidi madalam kui septembris. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtetest 14% teatas oktoobris eksporttellimuste tõusmisest üle tavapärase taseme, mis oli nelja protsendipunkti võrra enam kui eelneval kuul.
