Ministeerium: konkurents pensionifondide vahel ei toimi
Teise samba pensionifondide tasud on kümne aasta jooksul alanenud suhteliselt vähe ning need on olnud ka suhteliselt stabiilsel tasemel, see on märgiks, et konkurents pensionifondide vahel ei tööta, mis omakorda nõuab jätkuvat riigipoolset sekkumist, selgub kooskõlastamisele esitatud pensionifondide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast.
Investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise eelnõuga soovib rahandusministeerium tagada, et kohustuslike konservatiivsete pensionifondide valitsemistasud ei tõuseks kõrgemaks kui 1,2 protsenti ja ülejäänud kohustuslike pensionifondide valitsemistasud kõrgemaks kui kaks protsenti. Piirmäärad hakkavad kehtima kuni 2019. aasta lõpuni.
Piirmäärade kehtivuse pikendamine tagab, et niikaua kui konkurents kohustusliku pensionifondi tootluste ja tasude üle pole täielikult tööle hakanud, ei tõstaks pensionifondivalitsejad oma valitsemistasusid ebamõistlikult kõrgeks.
Viimane tähendaks omakorda madalamaid teise samba pensioneid tulevikus ja ebamõistlikult suuri fondivalitsejate kasumeid.
Keskmine valitsemistasu oli 2012. aasta lõpuks langenud 1,47 protsendini, peamiselt vähenesid need konservatiivsetel ja üle 100 miljoni euro suurustel fondidel.
Näiteks Swedpank sai möödunud aastal keskmiselt 553,5 miljoni eurose fondimahu pealt 7,76 miljonit eurot valitsemistasusid, SEB pank sai 313 miljonilise mahu pealt 4,13 miljonit eurot, LHV pank 189 miljoni eurose mahu pealt 3,56 miljonit eurot ja Danske pank 147,1 miljoni eurose fondimahu pealt 2,6 miljonit eurot.
Fondivalitseja investeerimisstrateegia aktiivsust või passiivsust on praktikas keeruline eristada, kuid vaadates fondide portfellides olevaid instrumente, võiks hinnanguliselt väita, et pigem on teise samba pensionifondide investeerimisstrateegia passiivne, leidis rahandusministeerium.
Suur osa teise samba varadest investeeritakse edasi teistesse investeerimisfondidesse, mis omakorda võtavad valitsemistasu, osakute väljalasketasu ja osakute tagasivõtmistasu. Kuigi teise samba fondivalitsejad neid tasusid ei avalikusta, on tegemist sisuliselt teise samba varade topelttasustamisega.
Suurte fondivalitsejate püsikulu suhtena fondi varadesse on samas suurusjärgus või kohati isegi kõrgem võrreldes väikeste fondivalitsejatega. Kõrge püsikulu on tingitud eelkõige grupisisestest teenustasukuludest, mis sisaldavad valdavalt turunduskulu, kuid teatud juhtudel ka näiteks taktikalise varahalduse teenust.
Möödunud aastal ulatusid fondivalitsejate teise samba teenuse kasumimarginaalid kuni 44 protsendini, erandina, tingitud suurtest müügikuludest, oli LHV kasumimarginaal negatiivne.
