„Kui Eesti pakub oma võimuseid Nord Pool Spoti kaudu turule, siis ei tee seda ei Läti ega ka Leedu suured elektritootjad, mistõttu elektribörsil ei ole kajastatud Läti hüdrojaamade ega ka praegustest ebanormaalsetest turuhindadest oluliselt madalama tootmise omahinnaga Leedu gaasil töötavad elektrijaamad,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Kindlasti ei ole see aktsepteeritav ja sellekohaseid märkusi on Läti ja Leedu suunal juba tehtud.“

Sellele, et Läti ja Leedu viilivad elektribörsilt, viitas eelmisel nädalal oma blogis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Ministeerium kavatseb koos konkurentsiametiga hinnata Balti elektriturgude monopoolses situatsioonis olevate elektrituruosaliste käitumist ning vajadusel konsulteerida ka Euroopa Komisjoni Konkurentsi peadirektoraadiga.

„Tuleb leida võimalus regulatiivse keskkonna loomiseks, millega välistatakse Eesti elektritarbijatele kõrge elektri hinna tekitamine lõunanaabrite elektridefitsiidi tõttu. Kuna elektrituruhinna selline kõikumine kõigutab turukorralduse usaldusväärsust põhimõtteliselt, siis tuleb teha väga põhjalik analüüs,“ märgib ministeerium.

Ministeeriumi hinnangul peaks hinnasurve kõikide märkide järgi varsti oluliselt vähenema. Nord Pool Spoti Eesti müügijuht Hando Sutter aga hoiatas, et enne juuni lõppu see ilmselt siiski ei juhtu, kuna Leedus tekitab elektrivaakumi sealse suure gaasitootmisjaama hooldus, mis kestab juuni lõpuni.

Hetkel on olukord selline, et alates eilsest on korralises hoolduses ka 1300 megavatine Valgevene-Leedu elektriühendus, korralises hoolduses on Eesti Energia kaks energiaplokki ja avariiremondis samuti kaks energiaplokki. Estlink merekaabli kaudu saabuva Soome elektrihind on kohati hinnaga 120 eurot megavatt-tunni eest, selle põhjuseks on ministeeriumi sõnul hooldused Soome elektriühenduste ja –tootmisvõimsuste juures. Nord Pool Spot’i andmetel saavad hooldused läbi selle nädala jooksul.