„Avalikul võimul on kohustus avalikkust arusaadavalt menetletavatest planeeringutest teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada arutelusid planeeringu tutvustamiseks. Sealjuures võib igaüks menetluses osaleda ja oma arvamust avaldada,“ selgitab ministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sandra Mikli.

Planeerimisalase tegevuse korraldajal on Mikli sõnul kohustus jooksvalt avalikustada teave menetletava planeeringu kohta oma kodulehel. Samuti võib igaüks paluda, et ta teatud asukohta puudutavatesse menetlustesse automaatselt kaasatakse. 

Kes ei soovi või saa internetti kasutada, võivad teateid jätkuvalt lugeda paberlehest – see tähendab, et säilib planeeringutest teavitamise kohustus üleriiklikes, maakonna ning kohalikes lehtedes.

Lisaks on erinevate planeeringuliikide menetlustesse lisatud kohustuslikke avalikustamise etappe. Näiteks riigi eriplaneeringu menetluses on kohustuslikke avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid suisa neli korda.

Mikli sõnul on ekslik on väide, nagu toimuks kaasamine seaduse järgi ainult kirjalikult. „Planeerimismenetluses on vähemalt kaks kohustuslikku avalikku väljapanekut ja arutelu – avalikkusega arutatakse nii koostatavat planeeringut koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega ning seejärel vastuvõetud planeeringut, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise tulemusi.,“ selgitab ta.

„Alles seejärel võib planeeringu kehtestada. Erisus on aga sätestatud eriplaneeringute puhul, kus toimub koguni neli kohustuslikku avalikku väljapanekut ja arutelu. Esmalt räägitakse avalikkusega läbi ehitise võimalikud asukohad ning seejärel arutatakse välja valitud asukoha sobivus. Järgnevalt saab avalikkus anda oma arvamuse ehitise detailsema lahenduse võimalikke variantide kohta ning viimaks lõpliku planeeringu osas,“ lisab nõuniks. „Kõikide arutelude lahutamatuks osaks on teave keskkonnamõju hindamise kohta.“

Ärileht kirjutas eile, et sel aastal jõustuv uus planeerimisseadus ei nõua enam kohalikelt omavalitsustelt üld- ja detailplaneeringute avalike arutelude korraldamist planeeringu koostamise käigus, vaid viib menetlused üle kirjalikuks.