Ministeerium põikles kõrvale küsimusest, et kes kompenseerib hiidlastele praamiliikluse probleemidest tingitud kahjud?

 (6)
Riigikogu infotund
Andres Ammas Riigikogu infotunnilFoto: Rauno Volmar

Vabaerakondlane Andres Ammas esitas ministeeriumile järelepärimise Hiiumaa praamiliikluse teemal. Loe ministeeriumi vastuseid.

1. Miks ei planeeritud Rukki kanali süvendamiseks vajalikke vahendeid 2017. a riigieelarvesse ja ei alustatud juba mullu süvendamiseks vajalike ettevalmistustega nagu vee erikasutusloa taotlemisega pikemale perioodile (Veeteede amet esitas vastava taotluse alles tänavu märtsis)?

Vabariigi valitsus esitas Riigikogule riigieelarve eelnõu 28. septembril 2016 ilma vahenditeta Rukkirahu kanali süvendamiseks. Ka pärast Rukkirahu kanali traalimist ning valitsuse vahetumist ei kerkinud antud teema riigieelarve menetlemisel ülesse. Samuti ei esitanud sellist muudatusettepanekut ükski Riigikogu fraktsioon.

Ettevalmistusi vee erikasutusloa taotlemiseks alustas Veeteede Amet juba eelmise aasta novembris ning taotlus vee erikasutusloa saamiseks esitati 08.12.2017. Tavapäraselt võtab menetlusprotsess aega kuni kuus kuud. Vee erikasutusluba väljastati Veeteede Ametile 14.03.2018, mille kohaselt süvendus- ja kaadamistöid võib käesoleval aastal teha perioodil 01.08-15.10. Ajalised piirangud tulenevad Keskkonnaministeeriumi nõuetest seoses kalade kudemisajaga.

Seotud lood:

Oluline on välja tuua, et ka varasematel aastatel tehti kergemaid hooldustöid, nende seas näiteks siluti 2016. aastal Rukkirahu kanali keskele kuhjunud vall. See töö aga andis paraku lühiajalise efekti, kuivõrd välja võeti üksikud suuremad kivid, kuid setteid jäid kanalisse ka pärast nende laiali lükkamist.

2. Rukki kanali süvendamine on kavandatud alates tänavu augustist. Kas Rukki kanalit olnuks võimalik süvendada juba 2017. a suvel-sügisel?

Rukkirahu kanali probleemi arutati ministeeriumi ja Veeteede Ameti ekspertide erinevatel töökohtumistel, kus jõuti järeldusele, et traalimine ei anna soovitud tulemust ja vaja on teha süvendustöid. 2017. aasta riigieelarves ei olnud süvendamistöödeks vahendeid ette nähtud, mistõttu ei olnud võimalik seda teha 2017. aastal.

3. Et olukord Rukki kanali sügavusega on kriitiline, selgub MKM-i lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi kirjast novembri algusest 2017. Milliseid abinõusid kavandas ministeerium sellest tulenevalt, et probleeme Hiiumaa parvlaevaliikluses ära hoida?

Rukkirahu kanali süvendustööde tellimist asuti ette valmistama 2017. aastal minu korraldusel. Veeteede Amet esitas 08.12.2017. Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse, mis väljastati 14.03.2018. Luba väljastati tavapärasest pooleaastasest menetlusprotsessist kiiremini ning luba võimaldab süvendamist teha ajavahemikus 1. augustist kuni 15. oktoobrini 2018. aastal. Ajalised piirangud tulenevad Keskkonnaministeeriumi nõuetest seoses kalade kudemisajaga. Hooldus- ja süvendustööde hanke jaoks vajalikud geofüüsikalised uuringud saab Geoloogiateenistus läbi viia pärast jää sulamist, mille järel saab Veeteede Amet vajaliku hanke välja kuulutada orienteeruvalt mais. Eesmärgiks on taastada Rukkirahu kanali sügavus 5,2 meetrit uue kehtiva Euroopa kõrgussüsteemi (EH2000 ehk Amsterdami nulli) järgi, mis on vana kõrgussüsteemi alusel 5,4 meetrit.

2017. aasta navigatsiooniperioodil tegi Veeteede Amet Rukkirahu kanalis mõõdistustöid sügavusandmete seiramiseks iganädalaselt. Viimane mõõdistus avaldati navigatsiooniteabes 01.12.2017, milles märgiti kanali sügavuseks 4,7 m (endise Balti kõrgussüsteemi järgi). Jääolude tõttu ei ole rohkem mõõdistusi tehtud.

Vajalikud rahalised vahendid süvendustöödeks planeeriti 2018. aasta eelarvesse. Täiendavad vahendid süvendamistööde tegemiseks planeeriti riigieelarve strateegias iga kahe aasta järel ka aastateks 2020 ja 2022.

4. Olete sotsiaalmeedias väitnud, et hiidlaste praeguste murede allikaks on paari aasta tagused valeotsused. Milliseid otsuseid konkreetselt silmas peate?

Loe veel

2016. aastal oleks tulnud traalimise asemel teha süvendamine nagu 2014. aastal. Sellest on õpitud ja edaspidi plaanib riik teha süvendustöid Rukkirahu kanalis regulaarselt. Esialgsel hinnangul on vajadus korrata töid iga kahe-kolme aasta tagant.

5. Hiiumaa vallavolikogu soovib oma pöördumises 22.03.2018 osaleda konkreetse tegevuskava väljatöötamises parvlaevaliikluse häireteta toimimise tagamiseks Rohuküla-Heltermaa liinil. Volikogu hinnangul peab tegevuskava sisaldama Rukki kanali süvendamise, süvendamise regulaarsuse ja täiendavate kaldarampide ehitusega seotud asjaolusid, nende tegevuste eelarvet, teostamise aega ja vastutajaid. Millal valmib selline tegevuskava? Kuidas käitub ministeerium, kui Rukki kanali hooldus- ja süvendustöödeks ei laeku ühtegi nõuetele vastavat pakkumist?

Rukkirahu kanali süvendamine toimub käesoleval aastal ajavahemikus 1. augustist kuni 15. oktoobrini. Täiendavad vahendid süvendamistööde tegemiseks planeeriti riigi eelarvestrateegias iga kahe aasta järel ka aastateks 2020 ja 2022. Täiendavate kaldarampide ehitusega seotud asjaolusid ning tegevuskava täpsustame kohtumisel Hiiu valla esindajatega aprilli keskpaigas.

VTA on kaardistanud lähipiirkonnas hooldus- ja süvendustöö tegijaid ning selline oht, et sobivat pakkumist ei tule, on ameti hinnangul praktiliselt olematu.

6. Häired parvlaevaliikluses on tekitanud Hiiumaa elanikele ja ettevõtjatele materiaalset kahju. Kuidas toimub tekkinud kahju hindamine ja kuidas kavatsete selle kahju kompenseerida?

Kogu pühadeperioodil ehk neljapäevast pühapäevani teenindati Hiiumaa liinil 6209 inimest ja veeti üle 2115 sõidukit. Nädal enne reisis Hiiumaa liinil neljapäevast pühapäevani kokku 3947 inimest ning sõitis üle 1872 sõidukit. TS Laevad juhatuse esimees Jaak Kaabel sõnas, et madala meretaseme tõttu oli pühadeaeg väljakutseid pakkuv nii laevafirmale kui reisijatele, kuid reisid toimusid vaatamata sellele nii mahupiirangutega Heltermaa ja Rohuküla vahel kui ka erireisina Heltermaalt Virtsu suunal. Esines viivitusi, aga päeva lõpuks saadi kõik soovijad üle veetud ning näiteks bussiliiklus Hiiumaa ja mandri vahel toimis häireteta. TS Laevad on kohalike ettevõtjatega suhelnud ja püüdnud nende soovide ja palvetega võimalikult palju arvestada ja vastu tulla.

7. Hiiumaa vallavolikogu soovis 16.11.2017 oma pöördumises ministeeriumile, et volikogu kaasataks ühe lepingupartnerina läbirääkimistesse Hiiumaa lennu- ja parvlaevaliikluse korraldamisel. Tänaseni ei ole volikogu saanud oma pöördumisele vastust. Millal ja mida kavatsete volikogule vastata?

2017. aastal esitas Hiiumaa vallavolikogu avalduse, milles paluti Hiiumaa lennu- ja parvlaevaliikluse korraldamisel kaasata Hiiumaa vald ühe lepingupartnerina. Oleme kindlasti jätkuvalt huvitatud Hiiumaa valla esindajate kaasamisest transpordiühenduste korraldamisse. Sisuliselt on valla (ja varasemalt Hiiu maavalitsuse) esindajad olnud kaasatud nii lennu- ja parvlaevaliikluse korraldamisse. Näiteks kooskõlastatakse vallaga vastavalt avaliku teenindamise lepingu tingimustele ja eraldatud riigieelarvele koostatavad parvlaevagraafikud. Samuti on ministeeriumil ja Maanteeametil väga hea koostöö valla esindajaga uut lennuühenduse hanget ette valmistavas eksperdikomisjonis.

8. Kes vastutab riikliku hoolimatuse eest jätta laevatee Rukki kanalis süvendamata ning Hiiumaa elanikele ja ettevõtjatele tekitatud kahju ja ebamugavuste eest? Milles see vastutus väljendub?

2017. aasta novembrikuus sai Veeteede Ametile teatavaks, et 2016. aasta oktoobris tehtud traalimistööd Rukkirahu kanalis ei ole andnud loodetud tulemust ja kanal vajab süvendustöid. Detsembrikuise mõõtmise järel esitati Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotlus ja see luba saadi kätte 14. märts. Kuna Rukkirahu kanalis on lubatud teostada süvendustöid vahemikus 1. detsember – 15. märts ja 1. august – 15. oktoober, ei olnud kahjuks võimalik ühe päevaga antud hanget ja süvendustöid ellu viia. Enne süvendustööde algust tuleb ellu viia veel mitmeid eeltöid ja viia läbi avalik hange. Seejärel saab kanalis süvendama asuda.

Otsused teha Rukkirahu kanalis 2016. aastal just traalimistöid ning mitte taotleda ka 2017. aasta riigieelarvesse süvendustöödeks täiendavaid vahendeid said langetatud eelmise ministri ametiajal.

Hiidlastele tuleb pakkuda pikaajalist kindlustunnet ning seetõttu plaanib riik süvendustöid Rukkirahu kanalis teha edaspidi regulaarselt, esialgsel hinnangul on vajadus korrata töid iga kahe-kolme aasta tagant. Tuletan meelde, et probleemide tekkimisel võttis riik kiiresti tarvitusele abinõud hiidlaste olukorra leevendamiseks: tihendati Tallinn-Kärdla lennuliini ja Saaremaa-Hiiumaa vahelist laevaühendust. Lisaks avati nö uus liin Heltermaa-Virtsu-Heltermaa. Nagu eelnevalt vastasin, on ministeerium ja TS Laevad hiidlaste murega tegelenud ja proovinud leida võimalikult paindlikke lahendusi, mis aitaks tänast olukorda parandada vähemalt kuni kanalit saab korralikult süvendada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare