Hõivatute arv on 2007. aasta teise kvartali andmetel hakanud vähenema eelkõige põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ning kalapüügi alal, vahendas rahandusministeerium. Ennekõike on löögi alla sattunud metsamajandus Eesti raiemahtude piirangute ning impordi raskuste tõttu Venemaa suunalt.

Töötajate arv vähenes ka tööstuses, energeetikas, kaubanduses, hotellides ja restoranides ning veonduse, laonduse ja side alal.

Järsult vähenes ka õpetajate arv, millele avaldasid mõju õpilaste arvu püsiv vähenemine ja koolide sulgemine.
Kokku vähenes töötavate inimeste arv eelpool nimetatud tegevusaladel teises kvartalis 21 000 inimese võrra. Statistikaameti andmetel kasvas töötavate inimeste arv 1,3 protsenti 658 600 inimeseni. Tööpuudus oli vaid 5 protsenti.

Tuleb valmistuda raskemateks aegadeks

Teisalt on viimase nelja aastaga töötajate arv ehituses kahekordistunud, tõustest 40 000lt inimeselt 80 000 inimeseni, moodustades 12,5 protsenti kogu hõivatute arvust. Kinnisvarasektori võimalikul jahtumisel väheneb nõudlus ehitajate järele, mistõttu tuleb ka ehitajatel mõelda paremale spetsialiseerumisele omal alal või koguni ümberõppele.

Ministeeriumi hinnangul püsib olukord tööturul stabiilne, kuid pidurduva majanduskasvu taustal tuleb valmistuda raskemateks aegadeks.

„Praegusel väikese tööpuudusega ajal on töötajate jaoks õige aeg otsida veelgi paremaid töötamise võimalusi, vajadusel täiendada end või õppida uut eriala,” ütles rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütik Katrin Uudeküll. „Selliselt toimides on võimalik kindlustada konkurentsivõime tööturul ka siis, kui tööpuudus hakkab suurenema.”

Eesti majanduses on käimas ümberstruktureerimine tööjõumahukatelt tegevusaladelt suuremat lisandväärtust andvatele tegevusaladele, mis nõuab tehnoloogia uuendamise kõrval ka inimressursi arendamist.

Töötajate konkurentsivõime parandamiseks plaanib ministeerium koostöös Euroopa sotsiaalfondiga käivitada mitmeid inimressursi arendamisalaseid projekte.