Ministeerium: töötleva tööstuse hinnad kerges languses
Statistikaameti andmetel langesid töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise aasta märtsiga võrreldes keskmiselt 0,6 protsenti. Kuine langus ulatus 0,7 protsendini. Hinnad kasvasid enam kui 3 protsenti aastaga vaid mööblitööstuses ja paaris toiduainetööstuse allharus, kuid kõigis neis on aastane hinnatõus tugevasti aeglustunud. Teistes tööstusharudes on hinnad muutunud aastaga vähem kui paari protsendi võrra.
Umbes neli viiest Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjast ootas lähikuudel müügihindade samaks jäämist, ülejäänute seas oli mõnevõrra rohkem hinnatõusu kui –langust prognoosivaid. Suuremat võimalust hindade kasvuks nähti puidu- ja paberitööstuses, kuid valdavalt eeldatakse hindade püsimist stabiilsena. Enamikes Euroopa Liidu riikides on töötleva tööstuse hinnad samuti kerges languses. Suur sõltuvus välisturgudest sunnib ka Eesti ettevõtteid lähtuma teiste riikide hindadest.
Märtsis kiirenes taas ekspordi- ja impordihindade aastane langustrend, vastavalt 3,1 ja 3,2 protsendini. Ka eelmise kuuga võrreldes kahanesid ekspordihinnad keskmiselt 0,7 protsenti, samas impordihinnad kuuga ei muutunud. Madala nõudluse tingimustes välisturgudel peavad eksportöörid konkurentsis püsimiseks ka oma toodete hindu alandama või hoidma samal tasemel.
Sarnaselt eelneva kuuga olid aastases võrdluses märtsis suurimas languses naftasaaduste ekspordi- ja impordihinnad, vastavalt 11 ja 10 protsendiga. Ka teiseks suurema mõjuga kaubagrupiks olid endiselt elektroonikatooted, mille ekspordi- ja impordihinnad olid aastatagusest perioodist madalamad võrdselt 5 protsendi piires.
Aastaga on oma toodete ekspordihindu suutnud tõsta joogitootjad (+8%), metalltoodete (+6%) ja mööblitootjad (+5%). Impordihinnad olid paari protsendi võrra eelmise aasta märtsist kõrgemad puittoodetel, ehitusmaterjalidel ja rõivastel.
