Ministeeriumi analüütik: selgeid märke kriisijärgsest majanduse kasvamisest ei ole
Palgatulu kasv aeglustus mõnevõrra, kuid ettevõtete kasumite kahanemine ilmselt jätkus. Majanduskonjunktuuri indikaatorid on viimase poole aasta jooksul liikunud siiski ülespoole nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna, mis võiks anda lootust tulevikuks.
Konkreetseid andmeid kolmanda kvartali majanduskasvu kohta on esialgu vähe. Maksu- ja tolliameti andmetel on teada, et töötajate agregeeritud palgatulu kasv oli kolmandas kvartalis 5,5 protsenti, mis on veidi aeglasem kui esimese poolaasta 6,1 protsenti.
Tarbija seisukohast on oluline, et kui esimesel poolaastal oli keskmise tarbimiskorvi hind aastatagusega võrreldes madalam, siis kolmandas kvartalis oli aastane hinnatõus juba 0,4 protsenti.
Seega kasvas töise sissetuleku ostujõud esimesel poolaastal 6,7 protsenti, kolmandas kvartalis aga 5,1 protsenti. Keskpärases majanduskeskkonnas on ka viimane tulemus väga hea.
Kuna palgatulu kasv ületas selgelt SKP nominaalkasvu, siis pidi ettevõtete kasumite kahanemine jätkuma. Üks väheneva kasumlikkuse põhjus on elanike üha säästlikum käitumine tarbijatena. Viimased kolm aastat on inimeste tarbimiskulutuste kasv jäänud alla sissetulekute kasvule – soovitakse kulutada vähem kui teenitakse.
Elanike laenujäägi kasvutempo on samas olnud aeglasem sissetulekute kasvust, ehk laenukoormuse vähendamise soov püsib. Selles olukorras on ettevõtetel raske kasvatada müügikäibeid, samas kui tööjõukulud kasvavad. Ühtlasi seletab see ka investeeringute nõrkust, kuna olemasolevast tootmispotentsiaalist piisab tagasihoidliku nõudluse rahuldamiseks.
Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on kevadest alates mõnevõrra paranenud ja see annab lootust majanduskasvu kiirenemiseks lähitulevikus. Paranemine on toimunud nii tööstuses, ehituses, teeninduses kui ka tarbijatel. Kaubanduses on konjunktuur püsinud vahelduva eduga kõrgel juba mõnda aega.
Samas on viimase viie aasta jooksul kindlustunde paranemise perioodid vaheldunud langustega ja selgeid märke kriisijärgsest majanduse kasvutsüklist ei ole. Sarnane on olukord ka meie lähinaabritel Soomes, Lätis ja Leedus.
Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette majanduskasvu kiirenemist, kui peaksid realiseeruma praegused väljavaated Eesti ekspordipartnerite arengus. Turujõudude mõjul ei ole see viimasel viiel aastal toimunud. Olulise erasektori investeeringute kasvu ja sedakaudu majanduskasvu kiirenemise saab kaasa tuua ilmselt vaid muutus üleilmses majanduspoliitikas.
