Ministeeriumi kommentaar: seaduse jõustumise edasilükkamine ei ole tingitud planeerimatusest
Üleeile kirjutas Siiri Kuusik Njord advokaadibüroost, et uue riigihangete seaduse hilinemine näitab küll, et kiirustades ei püütud läbi suruda probleemset seadust, kuid samas on tekkinud olukord ka selgeks märgiks seadusandja planeerimatusest. Ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik ei ole selle väitega nõus.
Võib kindlalt väita, et uue riigihangete seaduse jõustumise edasilükkumine ei ole tingitud planeerimatusest. Vastupidi, eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseks alustati huvigruppide kaasamisprotsessiga 2014. aasta jaanuaris, s.o juba neli kuud enne uute riigihangete direktiivide vastuvõtmist aprillis 2014. aastal. Vaatamata laiapõhjalisele kaasamisprotsessile, mis hõlmas üle 50 erineva asutuse ja organisatsiooni ja kus lepiti kokku direktiivide ülevõtmisel liikmesriikidele jäetud valikutes, esitati eelnõu esimesel kooskõlastus- ja avalikul arvamusringil ikkagi palju põhimõttelisi ja vastandlikke märkusi ning ettepanekuid. Siinkohal peabki silmas pidama, et riigihangete regulatsioon puudutab vastandlikke huve esindavaid pooli: hankijat ja pakkujat ning nende huvide vahel tuleb leida mõistlik tasakaal, mis on äärmiselt keeruline - seda näitab ka eelnõu kooskõlastamisele kulunud aeg.
Eelnõu valmimisele kuuluva aja arvestamisel ei ole vähetähtis tõik, et seekord tuleb liikmesriikidel üle võtta lausa kolm direktiivi, millest üks, kontsessioonidirektiiv, reguleerib siiani Euroopa Liidu tasemel kodifitseerimata valdkonda ja sisaldab teistest direktiividest sootuks erinevaid menetluslikke eripärasid. Lisaks sellele tuli eelnõus arvestada ka asjaoluga, et 2009. aastal vastuvõetud kaitse- ja julgeolekudirektiivi ei muudetud, mistõttu tuli leida ühisosa kolme uue direktiivi ja muutmata kaitse- ja julgeolekudirektiivi vahel ning sobitada uuenenud regulatsiooniga olemasolevad õiguskaitsemeetmed (tulenevad 2007. aasta vastavast ELi direktiivist) ja hästi toiminud vaidlustusmenetlus.
Töö mastaapsust märkisid direktiivide läbirääkimiste käigus korduvalt ka teised liikmesriigid. Sellest tulenevalt püüti ka direktiivide ülevõtmise tähtaega pikendada. Kolme sama valdkonna erinevaid tahke reguleerivate direktiivide üle võtmiseks on kaheaastane tähtaeg kriitiline, mistõttu on direktiivide ülevõtmisega hilinenud nii mõnedki liikmesriigid (teiste hulgas ka Soome).
Kindlasti ei teki olukorda, kus hankija, olles riigihanke alusdokumendid valmistanud ette praegu kehtiva seaduse kohaselt, peab vahetult enne riigihanke alustamist uue seaduse jõustumise tõttu kiiresti alusdokumente muutma. Esiteks viiakse enne uue seaduse jõustumist alustatud riigihanked läbi riigihanke alustamise ajal kehtinud seaduse kohaselt. Teiseks, vaatamata asjaolule, et direktiive ei võeta üle tähtaegselt, ei saa tähelepanuta jätta vacatio legis põhimõtet, mille kohaselt tuleb uue seaduse välja kuulutamise ja jõustumise vahele jätta piisavalt aega muutuva reeglistikuga tutvumiseks ning käitumismallide muutmiseks. Eriti oluline on selle põhimõtte järgimine sellise seaduse puhul, mis mõjutab nii suurt sihtrühma. Samas ei ole praeguses staadiumis võimalik ennustada, kui kaua võib eelnõu menetlemine võtta aega riigikogus, mistõttu jääb vahetult enne seaduse vastu võtmist seadusandja otsustada seaduse täpse jõustumiskuupäev. Näiteks 2007. aastal jõustunud riigihangete seaduse puhul oli seaduse rakendajatel aega uute reeglitega tutvuda natuke üle kolme kuu.
