Riigikontroll asjade planeerimise käekäiguga rahul ei ole: enamiku meetmete kohta ütlevad ministeeriumid, et nende rahastamine peab jätkuma, aga kuidas või kust raha tuleb, selgub millalgi 2019. aastal, kirjutab Äripäev.

Muu hulgas võiks raha drastilise vähenemise korral ohtu sattuda teedevõrgu, töötukassa teenuste, ettevõtlustoetuste ja keskkonnainvesteeringute edasine kulg.

Kõige vähem on seni tulnud riigieelarvest panustada ettevõtluse rahastamisse – seitsme aasta jooksul kulunud 800 miljonist eurost on vaid 11,5 miljonit tulnud riigilt, 480 miljonit seevastu Euroopa Liidust ning ülejäänud on toetusesaajate omaosalus, kuid paljud meetmed on olnud ka 90–100% ulatuses ELi rahastatud.

Suurematest eelarveridadest võib ministeeriumi hinnangul oodata, et vähem on probleeme laenude, tagatiste ja ekspordikindlustusega, sest need instrumendid peaksid ennast aja jooksul ise taastootma.

Allikas: Äripäev