Minister Mäggi lükkas tselluloositehase vastaste väited tagasi. "Arvamust oli võimalik avaldada kõigil huvigruppidel"

 (278)

Minister Janek Mäggi
Minister Janek MäggiFoto: Priit Simson

Riigihaldusminister Janek Mäggi allkirja kandvas põhjalikus vastuskirjas Tartu apelli töörühma memole lükatakse tagasi viimaste väiteid kavandatava tselluloositehase osas. Mäggi ei nõustu apelli kriitikaga selle osas, nagu poleks erinevaid osapooli ära kuulatud - tehnilise täpsusega on kirjas ära näidatud, millal ja kuidas kedagi protsessi kaasatud on. Muuhulgas jätsid omavalitsusliidud võimaluse kaasa rääkida väidetavalt üldse kasutamata. Samuti rõhutab Mäggi, et rahandusministeerium pole projekti osas ainuotsustaja, vaid jagab vastutust ka teiste ministeeriumitega. Ärileht avaldab kirja täismahus, olulisemad lõigud on rasvases kirjas.

Austatud Tartu apelli töörühm

Tänan Teid saadetud memo eest ja vastan memos esitatud ettepanekutele nende esitamise järjekorras:

1. Memo punktis 1 kirjutate, et „Kuigi tselluloositehase kujul on tegemist suure ja potentsiaalselt olulise investeeringuga, ei ole tegemist riigi seisukohalt vältimatu objektiga. Investor võib esitada oma soovid, ent riigi kohustus on leida tasakaalustatud lahendus. Praegu on tekkinud olukord, kus eriplaneeringu jätkamisel konflikt pigem eskaleerub, kuna Eesti Vabariigi kodanikud – ja mitte ainult tartlased – tajuvad senist protsessi hämara ebaselge ja investorite poolt tugevalt kaldu olevana.“.

Planeerimisseaduse eesmärk, mille alusel riigi eriplaneeringut menetletakse, on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Samuti on planeerimisseaduses sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte ning huvide tasakaalustamise põhimõte. Kinnitan, et riigi eriplaneeringu protsess toimub planeerimisseaduse alusel ja Rahandusministeerium riigi eriplaneeringu koostamise korraldajana järgib mh nimetatud eesmärke ning põhimõtteid.

Loe veel

Seotud lood:

Planeerimisseaduse § 27 lõike 1 järgi koostatakse riigi eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks, mille asukohavaliku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. See tähendab, et ehitis peab olema vajalik riigi toimimiseks, panustama riigi strateegiliste eesmärkide täitmisele või on ehitis niivõrd olulise ruumilise mõjuga, et selle asukoht võib oluliselt mõjutada erinevaid riigi seisukohalt olulisi valdkondi või ehitise asukohavaliku vastu tunneb huvi laiem avalikkus, võimalik et kogu riik.

Kuigi Rahandusministeerium on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja, ei ole üksnes Rahandusministeeriumi pädevuses otsustada, kas valdkonna spetsiifilise ehitise asukohavaliku või toimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi või mitte.

Seetõttu konsulteeris Rahandusministeerium enne Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegemist ja vastava korralduse eelnõu koostamist Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Samuti küsis Rahandusministeerium, kas ministeeriumide arvates esineb asjaolusid, mis muudavad planeeringu elluviimise juba enne selle algatamist võimatuks. Viimaseid asjaolusid ministeeriumid ei tuvastanud. Nii Keskkonnaministeerium kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leidsid, et puidurafineerimistehas vastab olulise ruumilise mõjuga ehitise tingimustele ning nii selle asukoha kui ka toimise vastu on suur riiklik huvi.

Seega tuvastati puidurafineerimistehase puhul riiklik huvi mõlemast ülaltoodud aspektist lähtuvalt – nii asukohavaliku kui ka tehase toimimise seisukohast. Põhjendused on esitatud ka Vabariigi Valitsuse 12.05.2017. a korralduse nr 141 „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus nr 141) seletuskirjas, millega algatati puidurafineerimistehase riigi eriplaneering.

Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu algatamise korralduse koostamiseks tehti koostööd erinevate ministeeriumide ja asutustega, arvamust oli võimalik avaldada kõigil omavalitsustel ja huvigruppidel. VV korralduse nr 141 eelnõu kooskõlastamisel esitasidki oma seisukohad lisaks mitmetele ministeeriumidele ka Viljandi ja Tartu Maavalitsused, Eesti Planeerijate Ühing ning kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks. Kuigi eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ka omavalitsusliitudele, ei esitanud omavalitsusliidud eelnõu osas oma seisukohti.

Juhin tähelepanu, et VV korraldusega nr 1413 puidurafineerimistehase planeerimismenetlus alles algab. Algav planeerimismenetlus on avalik, igaühel on planeerimisseaduse alusel võimalus selles protsessis osaleda ja arvamust avaldada ning saada planeeringu kohta infot.

Selgitan veel, et riigi eriplaneering ja sellega paralleelselt läbi viidav mõjude hindamine koosneb kahest osast. Esmalt valitakse alternatiivide võrdluse teel kavandatavale objektile parim võimalik asukoht ning seejärel koostatakse väljavalitud asukohta detailne lahendus, mis on oma olemuselt sarnane detailplaneeringule. Meeles tuleb pidada, et planeeringu algatamine tähendab otsust sobivaimat asukohta otsima asuda. Juhul kui näiteks asukohavaliku läbiviimisel selgub, et tehase rajamiseks sobivat asukohta ei ole, pole tegevuse elluviimine tulevikus võimalik ja planeeringu koostamine lõpetatakse.

2. Memo punkti 1 alapunktides a kuni c väljendate muret planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse 411 SE menetlemisega seotud asjaolude pärast. Kirjutate mh, et „Vastav seadusemuudatus võeti vastu kahe nädalaga, jättes tähelepanuta riigikontrolli ja justiitsministeeriumi planeerimisõiguse töörühma seisukoha.“

Enne riigi eriplaneeringu algatamist täiendati planeerimisseadust ehitamise aluseks olevate planeeringute rahastamise põhimõtetega. Kuigi riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringute puhul rahastamise üleandmise sätet varem planeerimisseaduses ei sisaldunud, on tegemist tavapärase praktikaga, mis mh kohalike omavalitsuste planeerimispraktikas on aset leidnud kogu planeerimisseaduse kehtimise vältel. Seetõttu ei ole tegemist finantseerimispõhimõtete muutmisega, vaid praktikas aset leidva tava reguleerimisega planeerimisseaduses. See tagab rahastamise läbipaistvuse nii riigi taseme kui ka kohaliku taseme planeeringute koostamisel. Planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse 411 SE eelnõu seletuskirja terviktekst on leitav Riigikogu veebilehel.

Eksitav on aga väide, et planeerimisseaduse muutmisel jäeti tähelepanuta eelnõu kohta esitatud arvamused (sh Riigikontrolli ja Justiitsministeeriumi arvamused). Kõik eelnõu kohta esitatud arvamused ja nendele antud selgitused on nähtavad Riigikogu veebilehel.

3. Memo punkti 1 alapunktis d kirjutate, et „Tartu ja Tartu valla volikogude otsuste avalik ignoreerimine, mida tahaksime eriti rõhutada ja esile tõsta: erinevad valitsuse liikmed, sh peaminister on kinnitanud, et uuringutega jätkatakse, kuigi Tartu linnavolikogu jõudis parteideülese kokkuleppeni ja on teinud valitsusele kaalutletud ja põhjendatud avalduse eriplaneeringu peatamise kohta.“.

Kindlasti ei saa väita, et Tartu ja Tartu valla volikogude otsuseid oleks ignoreeritud. Vabariigi Valitsus arutas Tartumaa omavalitsuste pöördumisi 05.04.2018. a kabinetinõupidamisel. Avalduste sisu on võetud tõsiselt ja arutelude käigus jõutud arusaamiseni, et teaduspõhiseid ja põhjendatud otsuseid saab teha alles pärast riigi eriplaneeringu protsessis läbi viidud uuringute ja analüüside tulemuste selgumist. Tartumaa omavalitsustele esitati põhjendatud seisukohad 17.04.2018.

Toonitan veel kord, et arvestades riigi eriplaneeringu ja kavandatava tehase iseloomu, tuleb planeerimisprotsessis arvestada laiaulatusliku kaasamise ja koostööga. Kuigi Rahandusministeerium juhib riigi eriplaneeringu koostamise korraldamist, ei tähenda see automaatselt kohaliku omavalitsuse kehtivate arengudokumentide (sh planeeringute) ning kohalike omavalitsuste seisukohtadega mittearvestamist. Riigi eriplaneeringu lahendus, sh puidurafineerimistehase asukoht, pakutakse välja planeerimisprotsessis osalevaid kohalikke omavalitsusi kaasates.

4. Memo punktis 2 kirjutate, et „Keskkonnaküsimustes ei ole kahjuks märgata muud kui vastutavate ametnike hoolsuskohustuse rikkumist.“ Sama punkti alapunktis a viitate Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas antud Emajõe ja Peipsi järve veekogumite seisundi hinnangutele ja veepoliitika raamdirektiivis pinnaveekogumitele seatud eesmärkidele. Alapunkti lõpus kirjutate, et „Õigupoolest jääb täiesti arusaamatuks, millistest eeldustest lähtudes sai minister sisuliselt kinnitada, et uus suur reostusallikas Emajõel Ida-Eesti vesikonda ei reosta.“. Memo punkti 2 alapunktis b kirjutate, et tehase heitvee kahjulikku mõju keskkonnale vältida ei ole võimalik.

Keskkonnaminister kirjutas 27.03.2017. a kirjas nr 7-15/17/1716-3 Rahandusministeeriumile, et „Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valdkondades ei ole hetkel teada asjaolusid, millest tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud puidurafineerimistehase rajamine Eestisse võimalik. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 6 viiakse riigi eriplaneeringule menetluses läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH käigus selgitatakse välja kavandatava tegevused mõjud ja nende ulatus, mis annavad täpsema informatsiooni, mis tingimustel on võimalik kavandatavat tegevust ellu viia või kas seda üldse on võimalik ellu viia. Juhime tähelepanu asjaolule, et tehase käitamisel tuleb kasutada sellist tehnilist lahendust, mis ei too kaasa vee võtmiseks kasutatava pinna- või põhjaveekogumi, või heitvett vastuvõtva veekogumi ja sellega seotud veekogumite ja piiriveekogude seisundiklassi halvenemist. Ohtlike ainete sisaldus heitvett vastu võtva veekogumi põhjasettes ja elustikus ei tohi uue arendustegevuse tulemusena suureneda.“.

Vastupidiselt memo punkti 2 alapunktides a ja b väidetule, ütleb keskkonnaminister, et praeguse teadmise juures ei ole võimalik puidurafineerimistehase mõju keskkonnale hinnata ja teadmispõhiste otsuste tegemiseks on vaja rohkem infot, mida saab riigi eriplaneeringu protsessis tehtavast mõjude hindamisest. Veel väljendab keskkonnaminister selgesti, et kõik edasised tegevused saavad toimuda ainult kooskõlas kehtestatud keskkonnanõuetega. See aga ei välista riigi eriplaneeringu algatamist, mõjude hindamist ja puidurafineerimistehasega seotud otsuste tegemiseks vajalike uuringute läbi viimist. Rahandusministeeriumile teadaolevalt väljendas keskkonnaminister ennast selliselt ka 04.04.2018. a toimunud kohtumisel Tartu apelli töörühmaga.

5. Memo punkti 2 alapunktis b kirjutate veel, et „Äänekoski tehasele väljastatud kompleksloa alusel Tartu lähedale kavandatava tehase heitveega keskkonda sattuvate saasteainete koguseid arvutades ilmnes näiteks, et ülalmainitud ülimürgiseid klooriühendeid (AOX) satuks planeeritud tootmismahu (750 000 t tselluloosi aastas) Emajõkke mitmeid kümneid tonne aastas.“.

Kavandatava tehase puhul on tegemist keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõttega, millele rakenduvad tööstusheite seadusest tulenevad nõuded. Kuid juhin tähelepanu sellele, et ei ole õige võtta Äänekoski tehasele väljastatud keskkonnakompleksloas esitatud nõudeid Eestisse kavandatava puidurafineerimistehase keskkonnamõju arvutuste aluseks.

Iga keskkonnakompleksluba antakse kaalutlusotsusena, kus mh arvestatakse käitise geograafilist asukohta ja keskkonnaseisundit. Vastavalt tööstusheite seaduse § 39 punktile 3 keeldutakse kompleksloa andmisest, kui taotluses esitatud andmete põhjal võib järeldada, et tegevus, mille jaoks kompleksluba taotletakse, ei võimalda täita keskkonnakvaliteedi normatiive.

Parim võimalik tehnika (PVT) seab üldised nõuded käitises tekkiva heite piirväärtuste kohta. Lisaks võib keskkonnakvaliteedi tagamiseks kompleksloaga määrata rangemaid heite piirväärtuseid võrreldes PVT järeldustes sätestatuga. See, kas kavandatav tehas on võimeline tagama keskkonnakvaliteedi säilimise, selgitatakse välja läbiviidatavate uuringute ja mõjude hindamisega.

Oluline on teada, et ka keskkonnakompleksloa andmisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega. Tööstusheite seaduse § 31 lg 1 kohaselt küsib Keskkonnaamet kompleksloa andjana arvamust ka kohalikult omavalitsuselt.

6. Kirja punkti 2 alapunktis c kirjutate, et „Arusaamatu on uuringute eesmärk eriplaneeringu jätkamiseks. Otseselt kavandatava tehase mõjualas on mitmeid Natura 2000 alasid (Alam-Pedja, Peipsiveere, Kärevere, Ihaste-Ropka). Ent tehase asukohavalik on investorite nõudmisel juba ette piiratud Tartu lähikonnaga (vt kaarti), ilma, et oleks tehtud eelnevaid mõju-uuringuid. Kui investorite sõnul ei ole majanduslikult kasulik ehitada tehast muudesse piirkondadesse, siis võib, lähtudes Peipsi seisukorrast, piirnevatest Natura 2000 aladest ja EU veemajanduse direktiivist järeldada, et Eestis ei ole majanduslikult ja keskkonnatingimuste tõttu sobivat asukohta nii suure tehase ehitamiseks. Kuid sellise tervele mõistusele tugineva otsuse asemel on seni peetud paremaks „uuringutega jätkata“. Mis on nende uuringute eesmärk?“.

Kirja punktis 1.1. selgitasin, et VV korraldusega nr 1418 puidurafineerimistehase planeerimismenetlus alles algab. Kordan, et riigi eriplaneering ja sellega paralleelselt läbi viidav mõjude hindamine koosneb kahest osast. Esmalt valitakse alternatiivide võrdluse teel kavandatavale objektile parim võimalik asukoht ning alles seejärel koostatakse väljavalitud asukohta detailne lahendus. Planeeringu koostamisel on kohustuslik läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeringu algatamine tähendab otsust sobivaimat asukohta otsima asuda. Juhul kui näiteks asukohavaliku läbiviimisel selgub, et tehase rajamiseks sobivat asukohta ei ole, pole tegevuse elluviimine tulevikus võimalik ja planeeringu koostamine lõpetatakse. Riigi eriplaneeringu raames läbi viidavate uuringute eesmärk on saada teadmispõhist infot riigi eriplaneeringu etappides tehtavate otsuste langetamiseks. Ka selle otsustamiseks, kas tehasele on sobivat asukohta või mitte.

7. Memo punktis 4 viitate seoses raiemahtudega Eesti kliimakokkulepetele (Durban, LULUCF) ja selgitate puidutööstuses toimuvat. Kirjutate, et „Seega peavad raiemahud praegusega võrreldes vähenema ja raiutavat puiduressurssi tuleb kasutada võimalikult efektiivselt, suurendades ka pika elueaga ehk kestvustoodete osakaalu (mis hoiavad pikka aega süsiniku seotuna).“. Punkti lõpetuseks sõnastate enda ootuse riigile: „Riigi poolt ootaks enne tselluloositehase avalikku toetamist analüüsi, milline arengusuund oleks nii keskkonnakahjude vältimist, kliimamuutuste leevendamist kui majanduslikku kasumlikkust arvestades Eesti riigile parim. Kiirustamine on siin lühinägelik ja kahjulik.“.

Nii kliima- kui metsapoliitika kujundamine on Keskkonnaministeeriumi ülesanded. Keskkonnaminister nõustus 27.03.2017. a kirjas nr 7-15/17/1716-3 Rahandusministeeriumile riigi eriplaneeringu taotluses esitatud põhimõttega, et kohapealne puit väärindatakse Eestis. Keskkonnaminister lisas, et „Keskkonnaministeerium peab oluliseks kohapeal toodetava puidu väärindamist. Kuna kavandatav puidurafineerimistehas kasutaks suures osas puitu, mis praegu töötlemata kujul eksporditakse, siis tehase rajamisega tekib kindlasti võimalus sellele puidule olulise lisandväärtuse andmiseks. Samuti oleks rajataval tehasel positiivne mõju Eesti metsaomanikele, kuna suudaks eeldatavalt pakkuda toorme eest kõrgemat hinda, kui eksporditava materjali eest pakutakse.“. Lõpetuseks kinnitas keskkonnaminister nii viidatud kirjas kui Rahandusministeeriumile teadaolevalt ka 04.04.2018. a kohtumisel Tartu apelli töörühmaga, et puidurafineerimistehase rajamisel ei suurendata Eestis olemasolevaid raiemahtusid.

Lisame, et riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata mõju metsandussektorile ning vastava kaalutlusega arvestada planeeringuotsuste tegemisel. Samuti viiakse riigi eriplaneeringu koostamisel läbi muud uuringud, mis on vajalikud kavandatava tehase rajamise ja käitamise mõjude hindamiseks ning sellega seotud otsuste langetamiseks.

8. Leiate memo punktis 5, et „Avalikkusele pole riigi eriplaneeringu vajalikkust selgitatud ega veenvalt põhjendatud.“. Selgitate, et „Argumentatsioonis domineerib investeeringu suurus miljard eurot, aga majanduslikku otsest kasu riigile (200 töökoha maksudena laekuv) on hinnanguliselt suurusjärgus paar miljonit eurot aastas (vrdl Estonian Celli tulu riigile). Juhime tähelepanu, et kõlav number miljard eurot sisaldab endas väidetavalt vaid 150 miljonit omainvesteeringut ning 850 miljonit laenu välispankadelt, mis tuleb tagasi maksta koos intressidega, seega see raha liigub maksuvabalt Eestist tagasi välja. Samuti ei ole seadmete ja tehnoloogia soetamisest tulu kohalikule tööstusele, kuna meil taolisi seadmeid ega knowhow`d ei ole – see kõik tuleb sisse osta ja suur osa laenurahast liigub taas Eestist välja. Kuna Eestis puuduvad tehase ehitamise ja seadistamise spetsialistid, tähendab see välistööjõu sissevoolu, seega liigub ka osa palgarahast riigist välja.“. Kirjutate veel, et „Samas ei ole avalikkusele selgitatud, kui suured on kaasnevad riigi kulud…/../“. ja esitate nimekirja osadest võimalikest kuludest (nt maanteede koormuse määratu kasv, võimalikud liiklusõnnetused ja kulu maanteede korrashoiule; võimalikud EL trahvid, mis on tingitud reostuskoormuse suurendamisest Peipsile; kahju Tartu linna mainele jne).

Puidurafineerimistehasega seoses tuvastas Rahandusministeerium riikliku huvi nii asukohavaliku kui ka tehase toimimise seisukohast. Puidurafineerimistehase kui riigi eriplaneeringu objekti põhjendused on esitatud mh VV korralduse nr 141 seletuskirjas. Lisaks nimetatud põhjendustele on seletuskirjas esitatud eri planeeringuliikide omavaheline võrdlus, mis oli samuti kavandatava puidurafineerimistehase planeeringuliigi valmise aluseks.

Kuna VV korraldusega nr 14110 puidurafineerimistehase planeerimismenetlus alles algab, ei ole veel selged tehase rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud, sh kaasnevad kulud.

Lõpetuseks rõhutan veel, et planeerimisprotsess on avalik ja riigi eriplaneering koostatakse arvestades avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet ning teisi planeerimisseaduses kehtestatud põhimõtteid. Üksiti täname Teid senise koostöö ja tähelepanekute eest ning soovime jätkata töiste konstruktiivsete kohtumistega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare