Kui mullu oktoobris RKASi juhi kohale asunud Urmas Somelar nimetab firma ühe kliendi PPA asejuhi Tauno Tuisu kriitkat jauramiseks ja katseks avaldada survet saamaks asja, mida ta tahab, aga mille eest maksmiseks tal raha pole, siis riigifirma aktsionäride üldkoosoleku kehastus Arto Aas silub pingeid.

„Avaldatud RKAS-i klientide tagasisidesse tuleb suhtuda tõsiselt. Isiklikult toetan probleemide lahendamisel avatud suhtlemist ja ootan seda nii ametnikelt kui ka RKAS-ilt. Samal ajal on selge, et riigiasutuste kinnisvara konsolideerimine ja optimeerimine on väga suur muudatus. Muudatused aga tekitavad pahatihti segadust ja suhtlusprobleeme. Üldiselt saab kinnisvarareformi tulemusi ja RKAS-i juhtkonna pingutusi siiski positiivselt hinnata.

RKAS peab pidevalt tegelema teenuse pakkumise tõhusamaks muutmisega. Kliendirahuolu uuringuid tehaksegi eesmärgiga, et saada tagasisidet pakutavate teenuste kohta ja et nende kvaliteeti parandada. Usun, et RKAS saab uuringu tagasiside põhjal ja koostöös klientidega tekkinud probleemid lahendada,“ vastas Aas Ärilehe küsimustele vastuseks.

2015. aasta lõpus korraldas RKAS klientide seas rahulolu-uuringu, millest selgus, et riigifirma hallatavate ruutmeetrite üha suurenev maht ei tähenda, et ettevõte suudab kvantiteediga kvaliteedi poolest sammu pidada ning paljud kliendid ei ole saadud teenusega rahul. Ärilehe artiklit saab lugeda siit.

Näiteks politsei- ja piirivalveamet on RKAS-i teenuseid hinnanud 29 punktiga 100-st, rahulolematuse taga on üsna lihtsad probleemid: tähtaegadest kinnipidamine, tellitud tööde kvaliteet, reageerimiskiirus. Ka on PPA enda kasutuses olevate hoonete arvu nüüdseks kolmandiku võrra vähendanud, ent ülalpidamiskulu on 68% suurenenud.

Madala hinnangu (umbes 20 punkti) andsid RKAS-ile ka haridusministeerium, siseministeerium ja häirekeskus. Eesti Päevalehele keeldus RKAS asutustes tehtud kliendirahulolu uuringut avaldamast.