Minister Villu Reiljan nõuab metsa lageraie eest tagatisraha

Erametsa omanikud peavad tagatisraha nõuet mõttetuks ja mittetoimivaks.

Riigikogusse jõudnud metsaseaduse eelnõu paneb 20 000 krooni suurust tagatisraha maksma need metsaomanikud, kes kavatsevad teha lageraiet rohkem kui kahe hektari suurusel langil.

Kui raiesmik on uuenenud, tagatisraha vabastatakse. Hinnanguliselt peaks tagatisraha kohaldatama kuni 30 protsendile erametsades lagedaks raiutud aladest, mis tähendab tagatisraha rakendamist kaheks-kolmeks aastaks ligi 4500 hektarile. Sellega seoses tekib riigikassa erikontodele 50–75 miljoni krooni suurune pidev rahareserv.

Kiidab heaks

Sakala metsaühistu esindaja Olavi Udami meelest on uues metsaseaduses sätestatud tagatisraha nõue õige, kuna see garanteerib tulutoovate puuliikide istutamise. Udam möönis, et tagatisraha toob siiski kaasa sekeldusi, palju tuleb juurde paberiasjandust.

Ambla metsaühistu esimees Toomas Lemming ei pelga uue metsaseaduse kritiseerimist. “Väheütlev, senisega võrreldes mitmeid kordi bürokraatlikum eelnõu, toores, üle mõistuse administreeritud ja reguleeritud,” iseloomustas ta. Lemmingu hinnangul on tegelikkus ja uude seadusesse kirjapandu erinevad, kahuriga on mindud varblast laskma.

Eesti metsatööstuste liidu tegevjuht Andres Talijärv ei mõista, miks keskkonnaministeerium tagatisraha kehtestamiseks nii jõulisi pingutusi teeb. “Tagatisraha mõte on primitiivne, kuna selle kõrvaltegurid ei anna soovitud tulemust,” sõnas Talijärv.

Keskkonnaminister Villu Reiljan oli nõus, et tagatisraha nõue pole hea, kuid keegi polevat ka alternatiivi välja pakkunud. Kuid see, et metsaomanikud sellele vastu seisavad, on Reiljani meelest suur häbematus. Ta tunnistas, et imetleb kriitikuid ja nende vastutustundetuse sündroomi.

Metsaomanike kulud kasvavad 95 miljoni võrra

•• Viimasel kolmel aastal on Eestis ebaseaduslikult raiutud keskmiselt 125 000 tihumeetrit puitu umbes 92,5 miljoni krooni eest aastas.

•• Esimestel aastatel pärast seaduse kehtestamist võib seaduse mittetundmise tõttu kasvada metsaõigusrikkumiste arv.

•• Aastaks 2010 on prognoositud ebaseaduslike raiejuhtumite arvuks 600 ja trahvituludeks 1,7 miljonit krooni aastas.

•• Hinnangute järgi tekitatakse lühema uuendamisperioodi, seemnepuude säilitamise, tagatisraha maksmise ja raievanuse suurendamisega metsaomanikele kulutusi või vähendatakse tulu 80–95 miljoni krooni võrra aastas.

•• Seaduse rakendamise esimesel aastal (2006) suurenevad riigieelarve kulud 2005. aastaga võrreldes ligi 55 miljoni krooni võrra, edaspidi keskmiselt 8,6 miljoni krooni võrra aastas.