Ministrite debati parimad palad: kas Tsahknat hoitakse olulistest teemadest eemal?
Valitsuse tervisest on viimasel ajal palju juttu olnud. Seda, et kabinetis omavahel läbi ei saada on välja näidatud mitmel korral. Ka tänasel Tööandjate keskliidu aastakonverentsil „Tuulelohe lend" ei saanud koalitsiooniparnerid hakkama väikeste teravuste ja torgeteta.
Konverentsil pidasid debati majandus- ja taristuminister Kristen Michal, sotsiaalminister Margus Tsahkna ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Muuhulgas tundus, et Margus Tsahkna ei ole mitmete koalitsioonipartnerite ideedega kursis.
Ärileht toob välja mõned debatis kõlama jäänud seisukohad ning suuremad vaidlusmomendid.
Esmalt peab tagasi tulema tänase päeva avanud peaminister Taavi Rõivase sõnavõtu juurde. Ta ütles muuhulgas, et 90ndatest aastatest pärit sisserännukvoot tuleks üle vaadata. Esimesena võiks teha erandi näiteks infotehnoloogia- ja kommunikatsioonisektorile ning see sektor kvoodireegli alt välja tõsta. Lisaks peaks kogu bürokraati masinavärki oluliselt vähendama, et siia tulnud inimene saaks lihtsamalt tööle asuda.
Selle peale kostis hilisemas debatis IRLi juht Margus Tsahkna, et ta ei ole sellest mõttest kuulnud, aga samas ei imesta ta, et ta sellest midagi ei tea. Kvootide osas lisas ta, et nendega ei peaks esmajärjekorras tegelema. Kõigepealt peaks vaatama, kuidas me riigi sees võimalikult paljud inimesed tööle rakendada saaks.
„Aga ärge lihtsustage seda teemat. Enne kui otsustame, mõtleme järgi. Otsuseid peab muidugi vastu võtma, mind reiting ka enam ei sega," ütles Tsahkna ning saalist kostus naerupahvakas.
Kristen Michal ja Jevgeni Ossinovski olid sel teemal rohkem ühte meelt. Nende sõnul peab kvooditeemaga kindlasti tegelema. Ossinovski tõi välja, et riik ei tohiks ette kirjutada keda ettevõtjad palkavad ja kui palju neile palka peavad maksma (viidates sellele, et Eesti ettevõtted peavad välismaalt tulevale töötajale maksma palka koefitsendiga valdkonna keskmine palk korda 1,24).
„Kohmakat protseduuri peaks lihtustama. Me ei saa takistada neid, kes siia tulla tahavad. Fakt on aga see, et ega meil ukse taga just järjekorda ei ole. Me peame hoopis tegelema põhjustega, miks meile tulla ei taheta. Avatud meelt peab rohkem olema," rääkis Ossinovski.
Kristen Michal ei olnud hommikust Taavi Rõivase sõnavõttu kuulnud ning moderaator Märt Treieri küsimuse peale, mida mees sellest arvab, vastas ta:
„Taavi seisukoht on see, et kvoot tuleb kaotada teatud sektoris." Moderaator imestas, et kas tegemist on siis peaministri soologa. Laval tekkis hetkeks segadus.
Michal lisas siiski, et Eesti peab olema paindlikum. Uste avamine on möödapääsmatu.
„Kvalifitseeritud tööjõu sisserände vastu ei tohiks ka tõrvikuga mehel midagi olla," ütles ta.
Teine sarnane seik leidis aset, kui Jevgeni Ossinovski ütles, et sotsiaalministeerium on lähiajal välja tulemas eelnõuga, milles kolmandatest riikidest pärit arstid saavad enne tööle asuda ja siis hakkavad neile kehtima keelenõuded. Nad õpiksid keele selgeks töö käigus.
"Ma pole sellest eelnõust kuulnudki, kuigi töötan kõrvalkabinetis. Aga eks see olegi hea, et ühes ministeeriumis on kaks ministrit."
Võõrahirm ja tolereerimine
Kui Margus Tsahkna oli seisukohal, et Eestis ei ole probleemi tolereerimise ning võõravihaga, siis Jevgeni Ossinovskil oli väga karm seisukohavõtt.
„Tolerantsus on oluline küsimus. Vihakõne ja diskrimineerimise juhtumid peavad saama riigi poolt väga selge ja karmi reaktsiooni. Hoiakud peavad muutuma. Selleks peavad vaeva nägema kõik. Rääkisin eelmisel aastal haridusministrina Tartu Ülikooli avaaktusel ja ütlesin, et ka ülikool peab tegema kõik selleks, et välisüliõpilasi ei pekstaks tänavatel. Siiani ei näe ma neilt ühtegi algatust. Tartu linna poolt samuti," rääkis ta.
Kristen Michal oli leebem ning leidis, et karistisõiguslike meetmetega palju ei saavuta. See on tagajärgedega tegelemine. Massiimmigratsiooniga hirmutamine tuleb aga lõpetada. Mingeid inimmasse, kes Eestisse tulla soovivad, ei ole.
Mõttemalli muutus
Kaks ministrit tõid näiteid, kuidas ühiskonnas on arvamused pidevas muutumises.
„Paar aastat tagasi oleksime olnud šokis, kui tõstatunuks teema, et siia soovivad tulla inimesed Ukrainast. Täna ütleme, et (Aafrika ja Lähis-Ida) pagulasi me ei taha, võtame hoopis ukrainlasi. Eks elu õpetab. Ukrainlasi on siia viimasel aastal ka palju tulnud ning midagi hullu ei ole," ütles Kristen Michal.
IRLi esimees Tsahkna tõi aga isikliku näite. Nimelt käib ta oma emal abiks Tartu turul maasikaid müümas. Seda tegi ta ka eelmisel suvel. Tema juurde tuli vana tuttav, kes vihkab nii homosid kui „tiblasid" (mehe enda sõnad, mitte Tsahkna väljend).
„Ta tuli minu juurde ja süüdistas, et miks ma lasen siia pagulasi. Ütlesin, et küll sul on raske elu, et pead vihkama nii homosid, venelasi kui pagulasi. Mees vastas, et mis raske elu. Need on meie homod ja meie tiblad. Ärge ainult pagulasi siia tooge."
Seda, kas kvoodiarutelu ning bürokraatia vähendamine ka reaalsuseks saab, näitab juba aeg. Kõik ministrid nentisid, et tõenäoliselt me ise Eesti riigi püsti hoidmisega hakkama ei saa.
„Kui Eesti naised nüüd sünnitama hakkaksid, siis saaksime veel midagi päästa, aga kümne aasta pärast on rong läinud. Siis peame rääkima ainult kvootidest," ütles Tsahkna.
Debatt lõppes vahva püändiga. Moderaator küsis, kui suure summa peale on Kristen Michal valmis kihla vedama, et sama valitsus püsib ametis ka kahe-kolme aasta pärast.
„Olen selles väga kindel," ütles Michal ning kui sooviti teada summat, mille ta vahele paneks, vastas ta: „Panustaksin Margus Tsahkna palga."
Kontrollitud migratsioonipoliitika
Tänasel Tööandjate sisserändeteemalisel konverentsil Tuulelohe lend 2016 tõi IRLi esimees Margus Tsahkna olulisena välja, et sisserändekvoodi kaotamine ei oleks Eestile parim lahendus.
"Argumendid on võrreldavad vaimustusega palgaarmeest kümnend tagasi - lahendus oleks odav ja efektiivne, aga Eesti jääks kaitseta," selgitas Tsahkna.
Tsahkna sõnul on Eestile sobiv lahendus kontrollitud immigratsioonipoliitika, mis tagaks ka meie ettevõtluse vajadused.
"Majanduse arenguks vajame siia kvalifitseeritud tööjõudu ja siin on ruumi küll, et vähendada bürokraatlikke tõkkeid. Me peame saama suuremaks ja selleks vajame siia inimesi, kes teevad tööd või loovad töökohti," ütles Tsahkna.
Tsahkna rõhutas debatis vajadust mõelda ka neile inimestele, kes hoolimata tööjõupuudusest praegu ei tööta ning tõi välja eesti keelse hariduse vajaduse igast rahvusest inimesele.
