Minu laegas, minu kübar, minu mõõk! Minu Euroopa ootab mind
Ülehomme (intervjuu toimus eile) oleme euroliidus. Olete üllatunud, nukker, rõõmus? Mida see teile tähendab?
Eks ma oskan sellele küsimusele hästi vastata 2. mail. Eks ma tõuse nagu harilikult üles ja teen oma tööd edasi. Aga ma olen tegelikult viimase poole aasta jooksul küll muutunud. Õppinud, kuidas Euroopas mõeldakse. Miks mõni otsus, mis tundub alguses imelik, on selline, nagu ta on.
Kuidas saada eurooplaseks ja jääda siiski eestlaseks?
(Naerab.) Ma asetaks ennast paljudele probleemidele lahenduse otsimisel, eriti riigi tasandil, Euroopasse ja vaataks sealtpoolt, kuidas tundub, mida teha. Ehk teisisõnu: selleks et saada eurooplaseks, tuleb mõista, mis siin, Euroopas, toimub. Kui elada oma pisikeses maailmas, siis eurooplaseks ei saa. Eestlaseks jäämise eelduseks on minu arvates eelkõige keele säilimine ja lõpetada tuleks selle risustamine võõrsõnadega. Kui keel on olemas, eks siis säili ka rahvus
Olete praegu Varssavis, majandusfoorumil. Seal räägitakse samuti laienemisest
Ma olen üllatunud. Üllatunud selle üle, kui palju räägitakse sellel foorumil Eestist, kui palju tuuakse otse meid eeskujuks majanduse eduka reformimise alal, eriti maksureformi ning veelgi rohkem ettevõtte tulumaksu kaotamise osas. Meid peetakse üleeuroopalise maksureformi algatajaks, katalüsaatoriks. Täna ei ole vist Euroopa Liidus riiki, mis ei tegeleks maksude alandamise probleemiga ning üldisemalt maksureformiga. Ehk lausa – eestlane olla on uhke ja hää Ja teisalt olen ma üllatunud, kui kõrged on Vana-Euroopa liidrite ja ekspertide ootused liituvate riikide suhtes. Ehkki kümne liituva riigi majandus on kokku sama suur kui Hollandi oma, loodetakse meilt kiiret arengut, dünaamikat, edumeelsust ja seda, et me seda Vana-Euroopat veidi raputaks. Meil, liitujatel, arvatakse olevat muutumine juba veres. Meie liidrid, poliitikud, ärimehed on noored, me oleme valmis edasisteks reformideks.
Kuidas siis kiirendada majanduskasvu Euroopas, mida arvatakse?
Innovaatilisuse ja haridustaseme tõus on märksõnad. Ja paindlikkus, kas tööturu avamisel või mõni muu sektori reformimisel, sest leitakse, et liiga palju on regulatsioone.
Millistes Eesti majandusvaldkondades on liitumise mõju kõige suurem, märgatavam?
Kindlasti toiduainetööstuses, mis oli Euroopa poolt meile suhteliselt suletud. Paljud teised valdkonnad olid juba pikka aega Euroopa poolt lahti.
Kus võiks oodata kõige suuremat tagasilööki, ka pankrotilainet?
Nendes majandusharudes, kus on madalad palgad. Tekstiilitööstus, kalandus jne. Neil tekib raskusi töötajatega, kuna inimesed ei soovi tulevikus pisku eest teha rasket tööd Eestis, kui on võimalik palju rohkem ja lihtsamalt teenida mujal Euroopas. Madalapalgalises majanduses on murepilved tõusmas.
Kas Eesti on valmis liitmiseks Euroopa Liiduga? Mis on suurim puudujääk?
Alati võiks rohkem valmis olla. Kõige rohkem takistab tegelikult üldine teadlikkus – kivi ka ajakirjanduse kapsaaeda – Euroopa tegemistest ja arengutest. See on nullilähedane.
Suhted Brüsseliga – kas partnerlus või alluvussuhted?
Ilmselt nii ühte kui teist. Protsessi alguses koostöö, aga kui otsus on vastu võetud, siis tuleks see ka ellu viia.
Kuivõrd tõenäoline on eluasemelaenu intresside tõus lähitulevikus seoses liitumisega?
Lähiajal, kahe-kolme aasta perspektiivis, mitte eriti. Tuletan siinkohal meelde, et kõige madalam intressitase on Soomes, meie oleme keskmisel tasemel. Kui muidugi Euroopa majandus hakkab kasvama kiiremini, eks siis vähehaaval tõuse ka intressid, kuid see jääb ikkagi 0,25–0,5 protsendipunkti juurde.
MIDA LOODAN
Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm tähistab Euroopa Liitu astumist tagasihoidlikult. “Esialgu pole jõudnud midagi suuremat plaanida, kuna tööd on väga palju olnud. Tõenäoliselt ostame mõned grillitooted ja tähistame seda väikese grillimisega,” ütles Horm. Rakvere Lihakombinaadile (RLK) tähendab euroliidu laienemine ettevõtte juhi sõnul nii lisariske kui võimalusi. Ühest küljest kogub EL-i eksport tuure ning RLK-il läheb selles vallas üsna hästi. “Teisest küljest on näiteks Leedu ja Poola tootjatel senisest vabamad käed oma toodetega Eesti turule tulla,” märkis Horm.
“Tõenäoliselt viibin koos kodustega. Võib juhtuda, et ka mõne tuttava seltskonnas. Suuremat pidu kavas korraldada ei ole, võtame asja rahulikult,” kommenteeris Eesti Statoili peadirektor Epp Kiviaed euroliiduga ühinemise tähistamist. “Ma ei usu, et Euroopa Liitu astumine minu eraelu muudaks – näiteks ei ole ma planeerinud Eestist lahkuda ning kuskil mujal tööle asuda,” lisas ta.
Küll aga toob maikuu Statoilile Kiviaia sõnul kaasa olulisi muutusi, sest kehtima hakkavad mitmed EL-iga kaasnevad uuendused. Eeskätt puudutavad muudatused kütuse sissetoomist, hoiustamist ning aktsiisilube. Samuti hakkavad kehtima uued kütuseaktsiisi määrad. “Ka poodide suhtes on uuendusi. Näiteks see, kuidas peavad hinnasildid välja nägema,” sõnas Kiviaed.
Pärnus asuva Strand Hotelli juhi Tarmo Bachmanni sõnul võtab ta Euroopa Liitu astumise vastu koos hotellis toimuvate volbriööpidustustega. Isiklikust seisukohast tähendab ühinemine Bachmanni sõnul eelkõige senisest hõlpsamat reisimist. “Ma loodan, et selles osas ei võeta meid mujal maailmas enam kui tundmatuid neegreid, vaid ikka kui valgeid inimesi.” Kaugemas perspektiivis loodab Bachmann, et hotelli- ja turismimajanduses hakkab Eestisse saabuma üha enam külastajaid näiteks Prantsusmaalt ja Itaaliast ning et Pärnu hotelli ei täida ainult Soome ja Eesti külastajad.
Kalev tõmbab homme varahommikul oma Jüri tehases Eesti lipu mastist alla ning heiskab selle asemel suure Euroopa Liidu lipu. Kalevi juhataja Oliver Kruuda sõnul tervitatakse nii oma “naabrit” Keskot ning EL-i astumist üldiselt. “Jah, plaanis on kõva pidu,” ütles Kruuda. “Meile avaneb ju tohutu turg. Peame vaatama, mis turuosa meil kogu EL-is on, see on ilmselt nullilähedane, ning hakkame müügimeestega uute eesmärkide nimel töötama,” lisas ta.
Seni oli Eesti kondiitrifirmadele EL-i eksportimisel takistuseks kvoot, mis Kruuda sõnul oli nii väike, et selle nimel ei olnud mõtet pingutada. Homsest on aga võimalik vabalt sel suunal kaubelda, Kalevi prioriteedid on Skandinaavia riigid ning Suurbritannia. “Seal on suur tarbimine ja kõrge hind,” ütles Kruuda ja lisas, et mida kõrgema hinnaga saab toodangut müüa, seda suuremat palka saab ka Kalevi töötajatele maksta.
Globaalse haardega Elcoteqi Tallinna üksuses valitseb Euroopa Liitu astumise ajal rutiinne tööõhkkond, isegi firma Soome peakontori inimesed ei tunne suursündmuse puhul vähimatki elevust. Elcoteq Tallinna töötajate palgad 1. maist ei tõuse. “Meie poliitika on selline, et boonused tulevad tööst, mitte ei ole seotud tähtpäevadega,” ütles firma juhatuse esimees Ilmar Petersen, kes veedab esimese euroliidu-päeva Vormsi saarel. Elcoteqil on Tallinnas ja Ungaris kaks Euroopa suuremat tehast. “Euroopa Liitu astumine tähendab seega ressursside vabamat liikumist, ehk saame paindlikumalt siirdada oma ressursse ja oskamist ühest tehasest teise, nagu tootmisvajadus ette näeb,” ütles ta.
Radiolinja Eesti juht Sami Seppänen peab Eesti astumist Euroopa Liitu halduslikuks küsimuseks, milles ei ole midagi emotsionaalset ei tema enda ega firma puhul.
“Ma ei usu, et esmaspäev on suuresti erinev kui reede (täna – toim),” ütles ta. Klientidele ei tehta EL-iga ühinemise tähistamiseks mingisuguseid erilisi sooduspakkumisi, ka ei tähista Radiolinja kollektiiv sündmust kuidagimoodi eriliselt.
“Miks peaks?” küsis Seppänen. “Liitu astumisest on ju niipalju räägitud ja see asi on nii kindel, iseasi kui saaksime täna alles teada, et homme tuleb meil liitu astuda,” ütles ta.
