Mis juhtub Kreeka ja euroga järgmistel nädalatel?

 (28)
Mis juhtub Kreeka ja euroga järgmistel nädalatel?
Foto: Yannis Behrakis, Reuters/Scanpix

Kreeka hääletas pühapäevasel referendumil võlausaldajate nõudmiste vastu, nagu soovitas riigi valitsus eesotsas peaminister Alexis Tsiprasega, kelle hinnangul on nüüd võimalik eurotsoonilt välja kaubelda paremad tingimused. Eurogrupil tuleb hakata otsustama, mida Ateenaga teha.

Majandusportaali Bloomberg hinnangul on esimesena oodata reaktsiooni maailma aktsiaturgudel ja seda on Aasia börsidel juba ka näha. Eurogrupi nõrgimaid võib tabada löök, kuna ühe riigi kardetav lahkumine eurotsoonist seab nende võlakirjad surve alla.

Euroopa Liidu riikide juhid kogunevad erakorraliselt teisipäeval, et üritada uuesti initsiatiivi haarata. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande on Kreeka pretsedenditu referendumi tulemusi arutanud juba ka telefoni teel. Millist reaktsiooni, kas järeleandmist või kindlameelsust, on Brüsselist ja Pariisist oodata, peaks selguma juba lähitundidel.

On teada, et suhted mürgitanud Kreeka valitsusjuhtide suhtes on Euroopa riigijuhtidel usaldamatus, kuna Ateena on keeldunud eurogrupi pakkumistest ja ei rääkinud ka mingist referendumist enne, kui see oli välja kuulutatud.

Võtmetähtsusega on Euroopa Keskpanga järgmised sammud. Kui keskpank ei suurenda erakorralist finantsabi – veelgi enam kui jätab Kreeka sellest ilma –, on Ateena olukord lootusetu, sest kreeklastel ei ole mingit raha, et täita sularahaautomaadid ja avada pangakontorid. Kapitalikontrolli on vaja karmistada.

Võimalik on, et toit võib poelettidelt otsa lõppeda, kuna inimesed on asunud esmatarbekaupu endale koju kuhjama, samal ajal on probleeme nii impordi kui ekspordiga, kuna pangad on jätkuvalt suletud. Tõenäoliselt majanduse olukord halveneb ning palkade ja pensionite maksmisega tekib raskusi ja neid tuleb kõigi eelduste kohaselt vähendada.

Kui nii läheb, on valitsus sunnitud kasutusele võtma erakorralised meetmed, näiteks kasutama paralleelset valuutat, et majandus saaks toimida. Euroopa peab samal ajal mõtlema, kuidas kriisi levikut ja eurotsooni lagunemist ära hoida.

Kõigil tuleb käiku tuleb lasta plaan B. Euroopa Keskpank võtab kasutusele erakorralised abinõud, et vältida üldist ebakindlust, samuti peavad õla alla panema euroala stabiilsusmehhanism ja Euroopa Investeerimispank, kuna ühisvaluuta nõrgeneb oluliselt.

Loe veel

Kõik see saab toimuma süüdistuste saatel. Kreeka valitsus süüdistab Euroopat ja Euroopa Kreeka valitsust. Kas midagi oleks saanud kogu protsessi jooksul teha teisiti ja kes on süüdi Kreeka lahkumisel eurotsoonist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare