Mis keelt räägivad kõige suuremad kokkuhoidjad? Põhjuseks võib olla üks kahetähenduslik sõna
Sellise järelduseni jõudis Benjamin Guin, kes uuris Šveitsi, kuna seal elab kolm keeleliselt ja kultuurilt suuremat inimegruppi. Riigis kehtivad samad seadused, on sama intressimäär ja maksustamine, mis mõjutavad säästumäära.
Varem St Galleni ülikooli ökonomistine leiba teeninu, kes kaasaajal töötab briti keskpangas, üllitas sel teemal Euroopa Keskpangas uurimuse.
Ta uuris säästmist kantonite kaupa. Zürichis valitseb saksa keel, Genfis seevastu prantsuse keel. Mõni kanton nagu Bern on mitmekeelne.
„Leidsin, et madala ja keskmise sissetulekutega inimestega on sedasi, et saksakeelses osas elavate inimeste säästmine on 11 protsendipunkti tõenäolisem kui samades oludes prantsuse keelsetes osades elavatel inimestel,“ jõudis ta järeldusele. „Empiiriline tõestus viitab, et kodumajapidamiste kultuuriline taust seletab vähemalt osaliselt kodumajapidamiste säästude erinevusi riigi erinevates piirkondades.“
Uuring on oluline ka euroalale, kus Saksamaal on vastumeelsus kapitalikulutuste tegemise suhtes kui selleks tuleb laenu võtta. Kultuuriline erinevus mõjutab inimeste valmidust laenu tõtta, mis ei läinud mööda 2015. aastal ka endisest Itaalia peaministrist Mario Montist. Ta ütles siis intervjuus, et sakslasi on võimalik mõista. Saksa keeles on sõnal Schuld kaks tähendust. Üheks on võlg ja teiseks süü.
„Saksa keeles tähendab sama sõna nii võlga kui süütunnet,“ ütles ta.
