Mis muutub? Seadusemuudatusega soovitakse minna äriühingu tegelike niiditõmbajate kallale

 (17)
Muudatusi on mitmeid
Lemmi Oro
Lemmi OroFoto: Rauno Volmar

Maksuseaduse uuendamisega soovitakse maksuvõla osas panna vastutama äriühingu tegelik niiditõmbaja. Lisaks tahetakse töötajate registrile ligi lasta statistikaamet, kaitsevägi ja kaitseressursside amet. Muudatusi on veel palju. Ei puudu ka automatiseerimine, mis peaks maksuametnikel võimaldama rohkem tegeleda oluliste asjadega. Kõnealused muudatused võiks jõustuda 2019. aasta 1. jaanuarist.

Rahandusministeerium on kooskõlastusringile saatmas maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, kust leiab mitmeid olulisi muudatusi, mis ministeeriumi ja maksuameti inimeste arvates peaks elu lihtsamaks muutma nii maksumaksjatel kui ka maksuhalduril. Üks olulisemaid muudatusi puudutab seda, et maksuamet saab makse sisse nõudma hakata tankistide asemel ettevõtte tegelikelt juhtidelt.

Kui täna on võimalik maksuvõlga sisse nõuda ettevõttelt ning kui ettevõttel vahendid puuduvad siis juhatuse liikmelt, siis probleem on selles, et on firmasid, mille juhatusse on pandud tankistid. Vahel suvalised a-sotsiaalid, kes ei tea ettevõtte tegemistest loomulikult midagi. Seadusemuudatusega saaks maksuamet õiguse selgeks teha, kes on firma tegelikud omanikud ja otsustajad ning neilt võlg sisse nõuda.

„Praegu on olukord, et kui on tekkinud maksuvõlg ja äriühingu vahenditest ei jätku selle tasumiseks, siis ei ole meil õigust seda nõuda neilt, kes tegelikult ettevõttes käske jagavad. See on üks riskantsemaid sätteid, aga ütlen kohe, et see ei tähenda, et ohus on automaatselt kõik raamatupidajad või koristajad. Tegevus peab olema tahtlik," selgitas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.

Seotud lood:

Maksuamet peab niisiis tuvastama, kes omab tegelikku võimu. Tegemist on tavalise maksumenetlusega. Kui praegu saavad omanikud või tegelikud kasusaajad ajada kõik juhatuse liikme kaela, siis nüüd võib tankist ise osundada, et kes ajab asju tegelikult ja nii menetlusest end kokkuleppega välja arvata lasta.

Niisiis, täna ei pruugi maksuvõla eest vastutada isik, kes on maksuvõla tegelikult tekitanud. Edaspidi on võimalik senisest tõhusamalt takistada variisikute kasutamist formaalsete ühingujuhtidena. Edaspidi saab vastutusele võtta ka ühingu tegelikku juhti, kes ei ole kantud juhatuse liikmena registrikaardile, kuid kelle tegevusest nähtub, et tema eesmärgistatud tegevus on põhjustanud ettevõttele maksuvõla.

Töötamise register laia kasutusse

Kui töötamise register oli algselt mõeldud võitlemaks ümbrikupalga teemaga, siis tegelikkuses juhtus nii, et selle vastu hakkasid huvi tundma väga mitmed riigiasutused. Näiteks statistikaamet üldise statistika ning 2020. aasta rahvaloenduse jaoks. Nimelt soovitakse siis teha elektrooniline loendus. Huvitav on ka kaitseväe ja kaitseressursside ameti huvi andmete vastu. Nemad soovivad sel moel üles leida sõjaväkohuslasi ja reservkogunemistele tulema pidavaid inimesi. Teatud ametikohustuse täitjaid ei tohigi kogunemistele kutsuda ning ka sõjaolukorras on teatud ametimehi ja -naisi vaja oma ametipostidel hoida.

Tänasel pressibriifingul tekkis küsimus, et kas tegemist ei ole liiga invasiivse suunaga, kus üht registrit hakatakse niimoodi mitmeks otstarbeks kasutama. Tuli välja, et rahandusministeerium on sellele ka vastu võidelnud, kuid teisalt on selge ka see, et mõistlikum on pidada üht registrit selle asemel, et iga ametkond või asutus hakkab pidama oma nimekirju. Sellele on oma nõusoleku andnud ka andmekaitse inspektsioon.

Niisiis saab töötamise registrist maksukohuslaste registri alamregister. Sinna hakatakse kandma uusi andmeid. Lisaks ees- ja perekonnanimele ning isikukoodile on seal ka tööd võimaldava isiku registri- või isikukood ja nimi; töötamise alustamise kuupäev; töötamise liik; töötamise peatumise algus- ja lõppkuupäev ning peatumise alus ja töötamise lõpetamise kuupäev. Lisaks ka andmed tööaja määra, ametinimetuse ning töö tegemise asukoha kohta.

Automaatsete otsuste tegemine vabastab ajupotentsiaali

Seadusemuudatusi on mitmeid. Üks eraldi teema on automatiseerimine, mis tähendab, et suure tõenäosusega saavad maksuametnikud edaspidi tegeleda rohkem olulisemate asjadega ning teatud täna inimsekkumist vajavad toimingud muudetakse automaatseks.

Loe veel

Edaspidi saab maksuhaldur õiguse andmetöötlussüsteemis, ilma ametniku vahetu osaluseta koostada haldusakte arvutiprogrammi abil. See hõlmab õigust väljastada e‑teenuste keskkonnas „e-maksuamet/e-toll" automatiseeritult haldusakte ja hoiatusi seaduses ettenähtud juhtudel. Samuti võimaldatakse maksukohustuslasel endal tellida muid tema igapäevaseks tegevuseks vajalikke dokumente ja tõendid koos automaatse kinnitusega.

Automaatselt võib anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks ning selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks; otsuseid käibemaksukohustuslaste registris registreerimiseks ja kustutamiseks; käibemaksugrupina registreerimiseks ja registrist kustutamiseks; maksuvõla tasumise ajatamise otsuseid ja automaatse otsusena antud maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuseid; väljastada intressinõudeid; väljastada enammakse tagastamise otsuseid; teha sundtäitmise hoiatusi; väljastada elektroonilise arestimissüsteemiga (e-arest) mitteliitunud krediidiasutusele arestimisdokumente; väljastada maksuteateid ja tõendeid maksuvõla olemasolu või puudumise kohta.

Maksukohustuslase initsiatiivil e‑maksuametis automaatselt loodud haldusaktide ja muude dokumentide koostamise kohta saadetakse teade. Kättetoimetamise ajaks loetakse dokumendi loomise hetk. Maksukohustuslasele jääb õigus küsida MTA-lt loodud dokumenti täiendavalt ka paberkandjal.

Digitaalse templi kasutamine

Lisatakse sätted, millistel juhtudel on maksuhalduril õigus kasutada dokumentide kinnitamisel digitaalset templit (e-templit). Selline võimalus on eelkõige ette nähtud automaatselt koostatud dokumentide kinnitamiseks. Dokumendi kinnitaja on sellisel juhul MTA kui asutus, mitte konkreetne ametnik. Logifailide kaudu on vajaduse korral tuvastatav arvuti, mida kasutades dokument koostati ja kinnitati.

Maksuvõla ajatamine

Seaduses kindlaksmääratud lävendini saab edaspidi maksuvõla tasumise ajatamise otsuse teha automaatselt, kui maksukohustuslane on seda taotlenud e-maksuametis ning puuduvad otsuse tegemist välistavad tingimused. Selle kohta tehakse automaatne otsus rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Otsusega mittenõustumise korral jääb maksukohustuslasele võimalus otsus vaidlustada. Juhul kui maksuhalduril lasub seadusest tulenev kohustus motiveerida tehtud otsust seaduses ettenähtud viisil kaaludes, ei ole automaatse otsuse tegemine võimalik.

Elektroonilise tuludeklaratsiooni esitamise korral maksukohustuslasele maksuteate edastamisest loobumine

Edaspidi ei väljasta maksuhaldur füüsilise isiku tuludeklaratsiooni elektroonilise esitamise korral temale maksuteadet. Maksukohustuslasel on võimalik kontrollida maksuarvestuse käiku ja selle tulemust e-maksuameti keskkonnas deklaratsiooni esitamise hetkel. Ühtlasi on vastav arvutuskäik seal igal ajal taas leitav.

Isikutele, kellel tuleb tulumaksu juurde maksta ning kellel ei ole ettemaksukonto arvestuses piisavalt vabasid vahendeid, edastatakse enne maksusumma tasumise tähtaega täiendav meeldetuletus või teade kohustuse peatse saabumise kohta, koos viitega tasutavale summale ja sellele, et maksuarvestusega on võimalik tutvuda e‑maksuameti keskkonnas. Deklaratsiooni kinnitamisega loetakse edaspidi maksuteade koostatuks ja kätte toimetatuks. Hilisemalt edastatud meeldetuletust või teadet ei loeta maksuhalduri haldusaktiks.

Füüsilised isikud, kes esitavad tuludeklaratsiooni paberkandjal, saavad maksuteateid seni kehtestatud korra alusel. Lemmi Oro ütles, et kui oleks rahandusministeeriumi teha, siis muutuks tuludeklaratsioon vaid elektrooniliseks, kuid sellele seisab vastu õiguskantsler.

Veel olulisi muudatusi

Avaldatava maksuvõla piirmäära tõstmine

Kehtiva seaduse kohaselt ei avalikustata maksuvõlga, mis on väiksem kui 10 eurot. Muudatuse jõustumisel tõstetakse seda lävendit ning avalikustamisele ei kuulu maksuvõlg, kui täitmata kohustuste kogusumma on alla 100 euro. Kuna MTA saab õiguse avaldada ka teisi tema hallatavaid kohustusi (nt trahvid, sunnirahad, asendustäitmise kulud) ning tsiviilhagiga väljamõistetud nõudeid, siis hakkab vastav piirmäär kohalduma kõigi tasumata kohustuste kohta ühiselt. Seetõttu on põhjendatud ka 10 euro suuruse lävendi tõstmine 100 euroni, kuna koos maksuvõlgnevusega hakatakse avaldama ka teisi maksukohustuslase tähtajaks täitmata kohustusi, mis lasuvad maksukohustuslasel maksuhalduri ees.

Kuigi maksuhalduri teiste nõuete näol ei ole tegu maksuvõlaga, kuuluvad need tulevikus avalikustamisele samadel alustel nagu maksuvõlg. 100 euro suurune lävend tagab, et põhjendamatult väikeste kohustuste kogusumma tõttu see koheselt avalikuks ei muutuks.

Maksumenetluses kasutatava ümardamise põhimõtte muutmine

Edaspidi ümardatakse tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa ja kõrvalkohustustest tulenev summa senise sendi täpsuse asemel euro täpsusega, kui maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Maksuvõla mõiste täiendamine ja täpsustamine

Kehtiva korra järgi pole selge, kas maksukohustuslasele alusetult tagastatud või alusetult tasaarveldatud summalt arvestatud intressi saab käsitleda maksuvõlana või mitte. Muudatusega täpsustatakse maksuvõla terminit selliselt, et tuuakse eraldi punktidena välja, mis on maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. Loetellu lisatakse punkt, mis sätestab täiendavalt, et maksuvõlana käsitletakse ka maksukohustuslase taotluse alusel alusetult tagastatud tagastusnõude summat ja sellelt arvestatud intressi.

Avalikustamisele kuuluva teabe koosseisu laiendamine

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on avalikuks informatsiooniks üksnes tähtpäevaks tasumata maksusumma, sh tollivõlg ja sellelt arvestatud intress. Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada üksnes maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja. Avalikuks teabeks ei ole info maksukohustuslase poolt maksuhaldurile tähtpäevaks tasumata teiste kohustuste kohta. Seetõttu ei kuulu avalikustamisele info, mis puudutab maksukohustuslase täitmata kõrvalkohustusi nagu tasumata sunniraha, asendustäitmise kulud või vastutuskohustus ehk kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. Samuti ka tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, rahatrahvid aga ka muud menetluskulud ja kohtulahendist tulenevad kohustused, mille sissenõudjaks on MTA. Seetõttu ei ole hetkel avaldatav teave maksukohustuslase täitmata kohustuste kohta täielik ja ei anna avalikkusele ammendavat informatsiooni kõigist maksukohustuslase täitmata kohustustest, mille täitmise tähtpäev on saabunud. Edaspidi avalikustatakse ka informatsioon nende täitmata kohustuste suuruse ja tekkimise aja kohta, mis hetkel ei ole avalik.

Arvestusliku intressi avalikustamisest loobumine

Kui maksukohustuslasel on tekkinud maksuvõlg maksuintressi näol, mille tasumiseks ei ole maksuhalduri teinud korraldust, ei muutu see avalikuks enne vastavasisulise intressinõude esitamist. Selline muudatus tagab, et maksukohustuslasel jääb võimalus tutvuda tasumisele kuuluva intressi suurusega ning enne võimalikku avalikuks muutumist see ära tasuda. Maksukohustuslasel säilib võimalus seda tasuda ka iseseisvalt ning omal algatusel hetkel kehtivate põhimõtete järgi. Kui maksukohustuslane on arvestusliku intressi omal algatusel õiges suuruses tasunud, ei esita maksuhaldur ka täiendavat nõuet ning kohustus loetakse täidetuks.

Maksuhalduri kaalutlusõigus maksuvõla ajatamisel ja kustutamisel

Nähakse ette, et ajatamist võimaldatakse hetkel kehtivate põhimõtete järgi erandkorras ka tagasiulatuvalt Selline muudatus lähtub vajadusest tagada maksukohustuslastel, kellel on tekkinud maksuvõlgnevus, parem võimalus ajutise majandusraskuse ületamiseks, kartmata maksuvõla sundtäitmiseks täitemenetluse algatamist. Selliselt on võimalik tõsta maksukohustuslaste motivatsiooni leida koostöös maksuhalduriga individuaalne lahendus tekkinud võlgnevuse tasumiseks, kuna võimaldab kokkulepitud graafiku järgi seda tasuda. Ühtlasi täiendatakse maksuvõla kustutamis regulatsiooni, andes maksuhaldurile täiendava võimaluse teha maksuvõla kustutamist puudutava otsuse ka omal initsiatiivil, kui maksuhalduril on piisavalt teavet ning tõendeid, mis annavad alust vastavasisulise otsuse tegemiseks.

Ajatamisel ja maksudeklaratsiooni parandamisel tasumisele kuuluva maksuintressi lugemine ettevõtlusega seotud kuluks

Kaotatakse kohustus põhjendatud juhtudel maksudeklaratsiooni parandamisel tekkinud maksuintressilt maksta tulumaksu. Sellistel juhtudel loetakse intressi kulu ettevõtlusega seotud kuluks. Seetõttu on maksukohustuslastel, kelle maksuvõlg on ajatatud, ajatamise raames makstavad intressid võimalus lugeda ettevõtlusega seotud kuluks. Maksudeklaratsiooni parandamisel jääb aga iga konkreetse juhtumi puhul maksuhalduri hinnata, kas tegu on põhjendatud juhuga või mitte. Näiteks kui selgub, et maksukohuslane on teadlikult esitanud valeandmeid või teinud deklaratsiooniparanduse maksueelise saamiseks, loetakse deklaratsiooniparanduse tõttu tasumisele kuuluv intress loetakse jätkuvalt ettevõtlusega mitteseotud kuluks.

Maksumenetluse kehtestamine revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli asemel

Revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli eristamine lõpetatakse. Ühe ja ühtse maksukontrolli liigina kehtestatakse maksumenetlus, mis koondab enda alla üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni regulatsiooni. Muudatus on tingitud asjaolust, et praktikas on sageli keeruline vahet teha, kas maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks läbiviidav kontroll on üksikjuhtumi kontroll või revisjon. Ka on revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel maksukohustuslase õigused kaitstud juba praegu samal tasemel.

Käibemaksugrupina registreeritud isikute tagastusnõude tasaarvestamine teiste nõuetega

Edaspidi on maksuhalduril õigus maksukohustuslaste nõusolekul käibemaksugrupina registreeritud isikute ühise käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõuet tasaarvestada varem tekkinud ja sisse nõutavaks muutunud teiste kohustustega. Muudatuse rakendamiseks peavad kõik gruppi kuuluvad isikud sellega nõus olema.

Lepingulisel alusel tekkinud vastutus

Kui kolmas isik ei täida lepinguga võetud kohustust tasuda maksukohustuslase võlgnevust, rakendatakse edaspidi sellise kohustuse korral maksuvõla sundtäitmise korda. Kolmanda isiku poolt selliselt võetud kohustust ei pea tulevikus enam tsiviilkohtumenetluse korras sisse nõudma. Menetluslikud küsimused lahendatakse halduskohtumenetluses. Ühtlasi ei loeta tulevikus enam lõppenuks maksukohustuslase rahalise kohustuse täitmise eest lepinguga vastutuse võtnud kolmanda isiku kohustust, kui põhimaksukohustuslase maksukohustus lõppeb. Lepinguga võetud kohustus jääb kehtima eraldiseisvalt.

Maksuhaldurile antakse täiendav õigus enne rahalise nõude või kohustuse määramist vara arestimisega, vara üleandmise või kohustuse täitmise keelamisega kaasnevad täitekulud sisse nõuda maksukohustuslaselt või vastutusotsuse adressaadilt.

Erisused maksusaladust sisaldava teabe avalikustamisel

Rahvusarhiiv saab õiguse arhiiviseaduses sätestatud ülesannete täitmise eesmärgil üle võtta arhiiviväärtusega maksusaladust puudutavaid dokumente, andmeid ja teavet, järgides kõiki maksusaladuse kaitse tagamise põhimõtteid.

Kaitseressursside ametile võimaldatakse ligipääs maksusaladusele, kui see on vajalik kaitseväeteenistuse seaduses kutsealuse ja asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel riigikaitselise sundkoormise määramiseks ja teatavaks tegemiseks ning riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitselise töökohustuse nõuete kontrollimiseks. Samuti ka reservis oleva isiku kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kontrollimiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud kaitseväeluure teostamiseks.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) abikaasa

MKS sätestatu kohaselt on äriregistrisse kantud FIE-l õigus registreerida maksukohustuslaste registris tema ettevõtte majandustegevuses osalev abikaasa, kellega ei ole sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut. Muudatuste kohaselt ei pea tulevikus FIE selleks enam avaldust esitama, vaid võib teha kande TÖR‑i, mis asendab edaspidi FIE abikaasa sotsiaalkaitse registreerimise taotluse esitamist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare