Mis pensionisammas? Reaalsus on teine ehk laste saamise varjukülg
Vanemaks olemisel on kahtlemata palju rahaga mitte seotud plusse, aga finantsiline efekt võib kesta terve vanema elu.
Enam kui pool USA töötajatest võivad pensionile siirduda ebapiisava rahahulgaga, näitas Bostoni Kolledži Pensioniuuringute Keskuse uuring. Keskus leidis, et osa sellest süüst lasub lastel.
Tundub loogiline, et laste kõrvalt säästa on keerulisem. Samas võivad vanemad otsustada, et nad kulutavad endale vähem. Vanemad peavad tihti olema tähelepanelikumad eelarve jälgijad - see oskus tasub ennast ära, kui lapsed on juba suured. Mõned inimesed võivad hakata mõtlema rohkem karjäärile. Uuringud näitavad, et mõned isad teenivad rohkem kui nad oleks teeninud ilma lapsi saamata.
Riiklik Pensioni Riskiindeks on eelpool mainitud keskuse prognoos, kui suur hulk ameeriklastest seisavad silmitsi sellega, et nad ei saa oma senist elustiili peale 65. eluaastat säilitada. Tulemus näitab, et 52% majapidamistel on risk, et neil jääb pärast pensionile jäämist puudu 10% või rohkem raha.
Keskus analüüsis ka seda, kuidas mõjutab seda lapsevanema staatus. Nad vaatasid perede finantseisu ja võrdlesid seda laste arvuga.
„Kokkuvõttes võib öelda, et neil majapidamistel, kus on lapsed, on suurem tõenäosus, et nad on pensionile minnes väiksema sissetuleku ja varaga," kirjutati uuringus.
30ndates eluaastates vanemate sissetulek väheneb uuringu järgi iga lapse kohta 3,7% ning rikkus 4,5%. Mida vanemaks saadakse, seda väiksem on mõju. 50ndates aastates lapsevanemad kaotavad iga lapse tõttu 2,8% varast, aga nende sissetulekuid see eriti ei mõjutagi.
Silmas peab pidama, et USAs on ka vanemahüvitise süsteem teine ning selle mõju on oluline.
Samas kui jõutakse juba pensionieale lähedale võivad lapsevanemad varem kogunenud kaotust pisut tasa teha. 50-59 eluaastani seostub iga laps hoopis 1,9-protsendise vara kasvuga ning risk minna pensionile vaesemana kui harjutud ollakse paraneb veidi.
Tegelikult on lapsed vaid üks osa pildist. USAs on suurimaks faktoriks see, kas tööandjapension eksisteerib või mitte.
Samas kasvab rahaline häving iga lapse saamisega. Kusjuures kõige suuremas ohus on keskklass.
Vaesemale grupile ei ole säästmine nii oluline, sest nad võivad pensionile jäädes loota ka sotsiaalkindlustusele. Jõukamate puhul arvavad uurijad, et nemad võivad alahinnata laste mõju finantsseisule. Paljudel hästi makstud vanematel on suured säästud, kuid nemad kulutavad tõenäolisemalt väga suuri summasid kolledžile.
Isegi kui lapsed lõpetavad keskkooli, kolivad välja ning alustavad oma karjääriga ei pruugi vanemate töö lõppeda. Ühe teise Bostoni kolledži uuringu kohaselt jätkavad paljud vanemad oma laste toetamist nii rahaliselt kui ajaliselt ka edaspidi. Hoitakse nende lapsi ja aidatakse muud moodi. Nad kulutavad keskmiselt 366 tundi aastas või 7 tundi nädalas. Mõned lapsed on seevastu abiks, kui nende vanemad jõuavad kõrgesse ikka või jäävad põduraks. Veerand uuringus osalenud vanematest ütlesid, et nende lapsed kingivad neile oma aega, keskmiselt 324 tundi aastas.
Lausa 31% vanematest annavad oma täiskasvanud lastele raha, keskmiselt 3084 dollarit aastas. Teises suunas raha väga ei voola. Vaid 9 protsenti vanematest ütlesid, et nad on oma täiskasvanud lastelt raha saanud. Seejuures keskmine summa on vaid 595 dollarit.
Kuidas on lood Eestis? Kui palju lapsele raha kulub ning kas ka Eestis on nii, et vanemad toetavad lapsi tunduvalt rohkem kui lapsed neid?
