Ettevõtluse põhitõdede kohaselt on omaniku kapital kalleim ja seda kasutatakse üldjuhul vaid niipalju, kui on vaja võõrkapitali ligimeelitamiseks. Ning alainvesteering on alati ohutum üleinvesteerimisest, sest viimasega võib muutuvates turutingimustes ja ärikeskkonnas kaasneda nii kapitali kui jooksev kulu, mis toodab lisandväärtuse asemel kahjumit.

Valimisdebattidel kostub sageli porinat, et ettevõtjad on liialt ettevaatlikud, neil puuduvat küllaldane riski- ja investeerimise julgus, neil polevat küllaldaselt ettevõtte ja äri arendamise ideesid, nad ei mõtle ja tegutse küllalt „suurelt“ …. mis takistab majanduse ning sissetulekute ootuspärast kasvu? Ometigi olevat meil maailma parim ettevõtluse tugisüsteem. Ka pangad olevat mures, et ettevõtjatel puudub laenusaamiseks tahtmine, „vettpidavad“ (loe laenamiseks kõlbulikud) projektid ja äritegevus e. ettevõtjad millegipärast ei soovi võõrkapitali kaasata.

Kui tuleb aga juttu riigi laenust või võlakirjadest – ei olevat sellist ideed, millesse investeerimiseks oleks otstarbekas võõrkapitali kasutada, see ajavat majandusmudeli vildakaks, olgem uhked tasakaalus minimaalse võõrkapitali osalusega eelarve üle ja „praadigem“ edasi omakapitali e. selle kõige kallima ressursi baasil.

Siit kiuslik küsimus - mille poolest erineb see riigi majanduse juhtimise mõttelaad ettevõtjatele etteheidetust, miks eeldame ettevõtjalt kui riigi rikkuse loojalt kardinaalselt teistsugust käitumist, kui poliitikult riigi majanduse käsitlemisel? Kui riik toimetab „talupoja tarkuse ja ettevaatlikkusega“ maksumaksja rahaga, siis miks soovime, et ettevõtja iseenda rahaga hoopis teistmoodi toimetaks?

Tõsi, riigi majandusega seotud riskide realiseerumine mõjutab märgatavalt suuremat inimgruppi, mistõttu siin vast on põhjalikum „kaalumine ja mõõtmine“ ning ettevaatlikkus ka mõnevõrra omal kohal. Samas vajab suurema lisandväärtusega tootmine, kui kogu ühiskonna rikkuse kasvu tuleviku allikas, ka arenduskapitali, soodsat ettevõtluskliimat ja kõrgtasemel haritud kodanikke ning siin ei pruugi vaid omakapitaliga toimetamine „välja kanda“.