Mis saab Põhjamaade börsidest?
Põhjamaid võib pidada eriilmelisteks: Taanis ja Rootsis leidub rohkem rahvusvahelises mastaabis tegutsevaid suurettevõtteid kui Soomes; Norra on oluliselt seotud nafta- ja maagaasitööstusega. Lisaks Islandi börs, mis kuulub küll Lääne-Euroopasse, kuid mille võib riskitasemelt arvata pigem arenevate turgude sekka.
Kuna Eestile asuvad kõige lähemal Soome ja Rootsi börs, siis keskendume neile. Soomes on oluliseks suunanäitajaks Nokia, mis moodustab OMX Helsingi börsiindeksist 32%. Soome börsifirmad võib jagada kolme gruppi: 1) Nokia, 2) siseturule suunatud ettevõtted (Fortum) ja 3) rahvusvahelised tegijad – Stora Enso, Metso, Wärtsilä jt. Kuna nii Rootsi kui ka Soome majanduse käekäigu puhul on väga oluline ekspordivõime, tasub tähelepanu pöörata kolmandale rühmale. Selle grupi ettevõtete väljavaadete mõistmiseks tuleb vaadata konkreetse tööstusharu olukorda mujal maailmas. Nii on näiteks paberitootjatel (Stora, UPM, M-real) olnud püsivaid raskusi oma toodete hindade tõstmisega, samal ajal kui sisendihinnad (energia ja puit) on oluliselt kerkinud. Lisaks sellele annab dollari nõrkus euro suhtes eelise Põhja-Ameerika paberitootjatele. Kõik see kokku ei tõota ühele olulisemale majandusharule just helget tulevikku, kuid annab vähemalt investorile indikaatorid, mille põhjal võimalikke muutusi tähele panna.
Stockholmi börsi ettevõtete ring on veelgi suurem kui Helsingi börsil. Väljavaadete hindamise põhimõte aga on sama ka seal. Rootsi puhul tasub esile tuua masinaehitussektori osa. Suuremalt jaolt on küll tegemist tsüklilise äriga, nagu masinaehituse puhul ikka, kuid siiski maksab siin arvestada maailma püsivamaid trende.
Panganduse osakaal
Näiteks võiks tuua jätkuvad infrastruktuuriinvesteeringud ja sellest kasu saavad ettevõtted (ABB). Koduturule suunatud sektorite puhul eristab Rootsit Soomest panganduse suurem osakaal. On selge, et vähemalt sentimendi osas mängib selles valdkonnas olulist rolli Baltikumi majanduste käekäik ja siin on kohalikel investoritel olukorra hindamisel eelis.
Eraldi valdkonnana võib mainida Venemaad. Mõlemal börsil on ettevõtteid, mille käekäik sõltub oluliselt sealsest majandusest: YIT, Nokian Renkaat, Oriflame, Vostok Gas jt. Sellisena pakuvad nad võimalust panustada idanaabri seni kiirelt kasvavasse majandusse teatud mõttes väiksema riskiga. Uues julgeolekupoliitilises olukorras võib vapram investor teha panuse Rootsi kaitsekulutuste vähendamise peatamisele või isegi suurendamisele Saabi kaudu.
Kuna Põhjamaade börsid on tugevalt seotud teiste arenenud riikide aktsiaturgudega, siis võiks üldise olukorra paranemise märkide avastamiseks vaadata USA ning suuremate Euroopa turgude poole. Endiselt heitlikus turuolukorras kasu saamiseks on eriti oluliseks muutunud majandussektorite ja üksikettevõtete valik. Tõenäoliselt erineb lähima aasta-pooleteise jooksul eri sektorite (ettevõtetest rääkimata) tootlus üksteisest olulisel määral.
Kommentaar
Erik Aru
Ärileht
Nädalavahetusel tuli lõpuks uudis, mida peaaegu kõik juba ammu ootasid. USA rahandusministeerium otsustas, et riigi suurimad kinnisvaralaenude andjad, Fannie Mae ja Freddie Mac ei suuda enam omal jõul jätkata, ning võttis need oma kontrolli alla. Need kaks firmat on väljastanud või tagavad ligi poolt kõigist USA eluasemelaenudest, kokku 5,4 triljoni dollari (üle 59 triljoni krooni) väärtuses. Ehk siis umbes sama palju kui Suurbritannia ja Prantsusmaa SKT kokku. Ajendiks sai Ühendriikide võimudele asjaolu, et Freddie raamatupidamises kasutati võtteid, mis näitasid asutuse kapitaliseeritust tegelikust paremas valguses. USA föderaalne eluasemerahastamise agentuur võttis enda valdusse 80% ettevõtete aktsiakapitalist – jättes aktsionäridele viiendiku – ja vahetas välja nende juhatuse. Sisuliselt on Ühendriikide valitsus kohustunud süstima kummassegi kuni saja miljardi dollari eest uut kapitali ning ostma kokku nende võlakirju. Fannie ja/või Freddie pankrotistumine tähendanuks kaost kogu maailma rahandus-süsteemis, sest nende varem üliturvaliseks peetud võlakirju on ostnud hulk muid asutusi. Näiteks Hiina keskpangale kuulub neid umbes 340 miljardi dollari eest.
