Rehvitüli sai karmi jätku: rehviliit lõpetab senisel kujul tegutsemise
Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on hoiatatud ja vanarehvide vastuvõttu piiratud juba küllalt, kuid ühel hetkel saabub punkt, kust enam edasi minna ei saa. "See hetk on nüüd käes, kus Rehviliit lõpetab tegevuse tootjavastutusorganistasioonina. Me oleme kümne aasta jooksul taaskasutanud 60 000 tonni vanu rehve ning see jääb Rehviliidu liikmete panuseks Eesti keskkonna säästmisesse," ütles Kuurme.
Eesti Rehviliit säilub tavapärase mittetulundusühinguna ning tegeleb edaspidi ainult liikmete huvide esindamise, rehvituru olukorra arendamise ja liiklusohutuse alaste tegevustega. "Samuti on Rehviliidul plaanis jätkata tegevust tänase juhatuse koosseisuga kuni taaskasutusse on suudetud suunata tänane vanarehvide laojääk, mis on orienteeruvalt 5000 tonni. Vajalik finantsreserv on liidul tänu õigeaegselt tehtud rahaeraldistele suuremalt jaolt olemas," lisas Kuurme.
Eesti Rehviliit oleks võinud kaaluda tegevuse jätkamist ja süsteemsete probleemide lahendamise ootamist, juhul kui oleks õnnestunud leida kasvõi ajutine vaheladu pealetulevate rehvide hoiustamiseks, kuid paraku takerdusid kõik variandid pikemaajalisse bürokraatiasse või siis majanduslikult liiga kallite lahenduste taha.
Rehviliidu juhi sõnul loodeti küll viimase hetkeni, et liit saab jätkata tegutsemist tootjavastutusorganistatsioonina, ent hetkeseis seda lihtsalt ei võimalda. "Viimase poole aasta jooksul on rehvisüsteemi puuduste lahendamisel asjad vaikselt liikuma hakanud ja tänan Keskkonnaministeeriumit selle koostöö eest, mis on viimase kuue kuu jooksul tehtud, ent kahjuks jäi ministeerium rehvivaldkonna struktuursete probleemide lahendamisega vähemalt kolm aastat hiljaks. Loodetavasti saab süsteem kunagi taas jalad alla. Samas on kohe algamas rehvivahetushooaeg," märkis Kuurme, kelle sõnul jääb ainsa tootjavastutusorganisatsioonina tegutsema MTÜ Rehviringlus, kellega on võimalik tootjatel tootjavastutusleping sõlmida ning lõpptarbijatel võimalik nende kogumisvõrku rehve tasuta üle anda.
Mis toimub?
Eesti Päevaleht kirjutas vanarehvide kogumise probleemist 14. septembril. Muuhulgas oli kirjas nii:
Peale selle, et rehvide käitlejate sõnul tuleb neil tegutseda piskuga, on mure maaletoojate ja müüjatega, kes oma probleemse kauba eest taaskasutusmaksu ei tasu. Nimelt peaks iga rehvimüüja maksma TVO-le käitlemiseks taaskasutusmaksu. Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on see hind praegu 75 eurot tonni kohta, alates oktoobrist tõstetakse hind 100 euroni tonni eest. Ent vajalik hind oleks 150-200 eurot tonni kohta. Rehviliidu konkurendi MTÜ Rehviringlus tasu on mõnevõrra väiksem: 55 eurot tonni eest ja alates oktoobrist 80 eurot tonni eest.
Halli sektori osakaaluks hindas ta aga 20-30% tagastatud rehvidest. Maaletoojad deklareerisid rehviliidule mullu ligi 6500 tonni rehve, tasuta toodi kogumispunktidesse aga ligi 7800 tonni rehve. Kuurme esitas küsimuse: kes maksab nende rehvide käitlemise eest?
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja sõnul on oluline TVO-de enda panus, eelkõige teenustasu kehtestamine selliselt, et reaalsed käitluskulud oleksid kaetud. Ta rõhutas, et kui praegu küsivad TVO-d Eestis rehvitonni käitlemise eest 55-75 eurot, siis Soomes on tavarehvide taaskasutuse tasu ligi 200 eurot tonni kohta, Belgias on see üle 250 euro, Rootsis ligi 165 eurot. Tekkinud hunnikud näitavad ministeeriumi hinnangul, et 55-75 euro eest pole võimalik rehvitonni käidelda. Teine murekoht on ministeeriumi sõnul käitlusvõimaluste puudumine.
Loe Raul Kuurme hiljutist arvamusartiklit siit.
