Mitmendal kohal on stabiliseerimisreservi eesmärkides kasumi teenimine?
Valitsus sai tänasel istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Möödunud aastal paigutati stabiliseerimisreservi 7,5 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas Eesti Panga kasumieraldis.
Reservi vahenditest ligi kaks kolmandikku (65 %) on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud kolmandik (35%) pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia riigi võlakirjad (19,1% portfellist), Prantsusmaa riigi võlakirjad (17,3% portfellist) ja Soome riigi võlakirjad (14,1% portfellist). Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 96,7% ning kontojääk 3,3%.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
