"Selge on see, et alkoholi hinna vahe Läti piiripoodide ja Eesti poodide vahel on kaunis kõrge, mingi osa sellest on seletatav aktsiisidega, aga kaugeltki mitte kõik ehk seal on erinevaid põhjuseid. Rahandusministeerium on seda ka analüüsinud, miks need hinnavahed näiteks mõne kange alkoholi puhul on lausa kahekordsed vaatamata sellele, et aktsiisierinevus on mõnikümmend protsenti. hinda piiri taga ei kujunda tootja."

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg selgitas, et hinna kujunemisel tuleb arvestada kahte asjaolu: esimene neist on aktsiisikohustus ja teine jaekaubanduse juurdehindlus.

"Eesti jaekaubandusettevõtted investeerivad ostukeskkonna arendamisse (nt suured valgustatud parkimisplatsid, kaupluse moodne sisustus ja hea väljanägemine), kuid piirikaubanduse puhul ei ole oluline ostukeskkond, vaid hind, mida jaemüüja võrreldes Eesti kaupmehega pakkuda suudab. Eelnevast tulenevalt on Läti jaekaubandus piirialadel eripärane ning juurdehindlus Eesti jaekettidega erinev," rääkis Kutberg.

"Hindame piirikaubanduse mõjul Eesti riigi eelarvesse laekumata aktsiisi- ja käibemaksu summaks 15 miljonit eurot."

Liidu hinnangul on suurte alkoholikoguste Lätist Eestisse toomise lõpetamiseks vajalik aktsiiside ühtlustamine ehk vähemasti valitsuskoalitsiooni poolt kavandatavate järjekordsete aktsiiside tõstmine ära jätta. Riik on aga aktsiiside tõstmist põhjendanud alkohol ei tohiks sissetulekutega võrreldes odavneda, vaid peaks pikemas perspektiivis hoopis kallinema. Nii otsustas valitsus muu hulgas tunduvalt tõsta just lahja alkoholi aktsiisi, et vähendada kange ja lahja alkoholi aktsiisimäära erinevust.